“Lapsed, kes vajavad kõige enam armastust, ei oska seda enamasti küsida armastusväärsel moel.” Lastekaitsetöötaja
Aadam (6) pritsis mind ujulas ja ma pritsisin teda seitse korda vastu. Ta hakkas nutma ja solvus mu peale. Vaatasin ja mõtlesin, kuidas sellel väiksel sitavaresel ei ole mitte kuskile põgeneda. Ta ei julge isegi basseinist üksi välja minna. Ta ei saa bussi istuda ja minema sõita, kui ma talle ei meeldi. Ta vaeseke ei saa mitte midagi teha. Isegi kui ta vihastab, tuleb ta viie minuti pärast tagasi ja on jälle maailma kõige suurem sõber, vaatamata sellele, kui julm või loll ma olen. Täiskasvanu võib olla lapsele kõige ohtlikum vaenlane. Kui looduses hoiab nõrgem kiskjast eemale, siis laps vastupidiselt toetub alateadlikult suuremale ja vanemale inimesele ning seda usaldust on lihtne kuritarvitada.
Võimas — nii kirjeldas oma kogemust üks sõber, kes oli just sünnitanud. Ma ei tundnud sama. Kui oligi, siis liiga võimas, vastikult võimas. See võimutunne ajas mind oksele. Inimese sünnitamine on nii suur vastutus, et nende tegemine ei tohiks olla nõnda lihtne. Uute inimeste kasvatamine on eluaegne väljakutse, mis nõuab aega ja isetust.
Kui ma lapse sain, ei osanud ma oma sünnitusjärgse, piimase ja imiku ellujäämisele orienteeritud ajuga teha muud, kui laps kaissu võtta. Uuringud näitavad, et kaisus kasvanud lapsed on intelligentsemad. Nahk on meie kontakt maailmaga, läbi selle õpime oma tundeid paremini kogema — et ei peaks kogu aeg neid sõnadesse panema. Sõnad on vaene keel – piiratud ja kokutav.
Märatsevast kunstnikust sai radikaalne humanist. Ma jõudsin kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) juurde: Kõpu, Tapa ja Kaagvere. Tegin kunstitöötubasid elavate, valjuhäälsete ja ausate “üle linna Vinskitega”, kes on näinud nii palju pidu, elu ja möllu, et seda on raske ette kujutada. Nad on rebelid. Piiriülesed ja süsteemivastased äratuskellad, kes näitavad, kui enesekesksed ja nõmedad me tihti oleme.
Kui ma nende täiskasvanuid meenutavate mässajatega intervjuusid tegema hakkasin, muutusid nad totaalselt. Nendest said väikesed katki tehtud lapsed. Pole imestada, et need lapsed on valjud, kui nad pole kunagi tähelepanu saanud või on ise abi vajavate vanemate range režiimi all elanud. Noorte kogemused on ekstreemsed, aga nad on tavalised toredad lapsed.
Igal lapsel on heaoluks vaja kasvõi üht inimest, kes teda kuulab ja keda ta saab usaldada. Lastepsühhiaatreid on Eestis 25 tükki. Ühe enesetapja kohta on 200 korda rohkem neid, kes mõtlevad sellele. See tähendab, et täna mõtleb Eestis enesetapule 3000 last. Meil on kohustus teatada abivajavast lapsest! Märkame, austame ja hoiame neid väikeseid armsaid inimesi. Hoiame teineteist.
— Marta Vaarik
Tegemist on Sotsiaalkindlustusameti Ennetustalituse ja kunstnik Marta Vaariku koostööprojektiga, mille raames Marta Vaarik viis läbi kinnise lasteasutuse teenusel olevate lastega maali ja kollaaži töötubasid ning vestlusringe. Näitusel on esindatud laste mõtted, tunded ja kogemused läbi kunstiliste edasiarenduste ning valminud on lühidokumentaalfilm.
KLAT on kinnise lasteasutuse teenus ehk ajutine ööpäevaringne rehabilitatsiooniteenus noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust.
KLAT eesmärgiks on noortele turvalise ja arendava keskkonna pakkumine, mis suurendab laste turvatunnet, tagab stabiilsuse ja vähendab riskikäitumist. KLAT taotleb püsivate muutuste tekkimist, mis võimaldavad noorel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda või teiste elu, tervist ja arengut kahjustava käitumiseta.
Üle kõige tänan ma kõiki julgeid noori inimesi, kellega kohtusin KLATis! te olete super kangelased. Aitäh, et joonistasite ja lobisesite. Aitäh, et avasite ennast rohkem, kui oleksin kunagi osanud ette kujutada. Aitäh, et te tantsisite ja tantsite! Ma olen teie üle väga uhke.
Ja südamest tänan teid vägeva koostöö eest: Kiira Gornischeff, Enelis Linnas, Maria Helen Känd, Juri Kruti, Jette Keedus, Ingvar Heamägi, Ruslan Mironov, Kreete Kokovin, Mihkel Notta, Gunnar Laal, Tanel, Ülle, Andrus, Herkis, Reelika, Neveli Uibos, Aive Zirk, Tatiana Lavronenko, Eve Voogla, Merike Nakström, Kadi Lukka, Siimi ja Aadam, kes on mulle nii palju õpetanud.
Arvestuslikult on Eestis aastas umbes 10 000 abivajavat last.
Lasteabisse pöördus 2021.aastal 2653 last ja 470 noort (SKA statistika, 2022)
Eestis on 275 lastekaitsetöötajat (Sotsiaalkindlustusamet, 2021)
Eestis on haridusasutustes puudu 1000 täiskoha jagu spetsialiste (2019/2020 õppeaastal) (Riigikontrolör, 2020)
Eestis on 2277 vanemliku hoolitsuseta (ehk asendushooldusel) last. Neist asutuses (asendus- või perekodus) elas 2020.aastal 800 last (Sarv, 2021)
2020. aastal toime pandud perevägivalla juhtumitest toimus 27% lapse juuresolekul (ehk lapsed nägid pealt 2020. aastal 1746 kuriteo toimepanekut) (Kriminaalpoliitika.ee)
2021.aastal registreeriti 663 alaealise kannatanuga (kontaktset ja mittekontaktset) seksuaalkuritegu. Ohvri keskmine vanus oli sellisel puhul 11 aastat (ERR, 2022).
Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad registreerisid 2020. aastal ligikaudu 7000 lastega seotud pöördumist (Laste ja perede programm 2022-2025)
Iga viies noor on mõelnud suitsiidile.
KUI TEGEMIST ON PAKILISE MUREGA, PÖÖRDU NÕUANDELIINIDELE:
LASTEABI: tel 116111 (24h) lasteabi.ee
OHVRIABI: tel 116006, välismaalt helistades +372 614 7393 (24h)
Eluliin: igapäevaselt kl 19–07 tel 6558 088
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: tel 116 123 (iga päev 10.00–24.00)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h)
