Eelmisel aastal lahkusid teineteise järel armastatud lasteraamatute illustraator Lilian Härm ja tema maalikunstnikust poeg Hanno Härm. Need kurvad sündmused said tõukeks ammuidanenud mõttele teha perekonna ülevaatenäitus. Härmade kunstipärand on arvukas, viljandlaste kodudes leidub Endel Härma õrnu akvarelle, Lilian Härma maastikuvaateid, pastelle lilledest ja loodusest, õlimaale suuresilmsetest triibulistest kassidest, Hanno Härma poolabstraktseid linnavaateid ja keerulise arvutuskäigu tulemusel valminud raudteepilte. Loetelu võib jätkata, kuna teemade ja kasutatud tehnikate hulk on äärmiselt mitmekesine.
Lisaks loomingu omavahelisele põimumisele saavad väljapanekus nähtavaks omavahelised suhted, perekonnaliikmete harrastused, eelistused ja mittemeeldimised, kunstnike suhe loodusesse ja inimestesse.
Retrospektiivi ühe osa moodustab tarbegraafika, mille loomisest sai abielupaari Lilian ja Endel Härma pikaajaline palgatöö ja sissetuleku allikas. Laiemale avalikkusele võis Härmade käekiri olla tuttav omaaegsetelt ETKVL-i plakatitelt, mis kutsusid ostma kingitusi maipühadeks, naistepäevaks, näärideks või algavaks kooliaastaks, kommikarpide kaantelt või postkaartidelt, kuid autoreid üldjuhul ei teatud. Kõike, mida aastate jooksul ETKVL-ile kujundati, ei mäletanud kunstnikud enam isegi.
Näituselt leiab südantsoojendavat ja nostalgilist, kui süveneda Lilian Härma illustreeritud mitme põlvkonna laste jaoks olulisse lasteraamatute valikusse, olgu selleks Eno Raua „Mõru kook“, sarjas „Saja rahva lood“ ilmunud muinasjutud või Julius Oro „Muna“, mis vast kõigi eesti laste käest läbi on veerenud. Osa tänastest vanavanematest õppis lugema aga Vilma Parbo aabitsast „AB mudilastele“, mille pildid on samuti Lilian Härma joonistatud.
Teatrile pühendatud näituse osa pakub killukesi „Estonia” ja „Ugala” ajaloost, kus muu hulgas näeb Albert Vahtramäe teatridekoratsioonide kavandeid ning Liliani ja Endel Härma kostüümikavandeid.
Eesti sound-arti ajalooga tuttavad inimesed teavad, et Härmo Härm tegeles aktiivselt helide loomise ja leiutamisega tolleaegsetele underground-grupeeringutele. Muu hulgas tegi ta koostööd Kaarel Kurismaaga, luues tema installatsioonidele inseneri- ja helilahendusi. Näitusel on väljas Kaarel Kurismaa kineetiline objekt „Mobile 8“.
Samuti üllatavad teosed nii Evald Särevi kui ka paljudest teistest erakogudest, millele laiem avalikkus pole seni saanud pilku heita.
Tööd pärinevad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Viljandi Muuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Linnamuuseumi kogudest, Evald Särevi erakogust ning veel paljude inimeste kodudest. Kondase keskuse eriline tänu kuulub lähedastele ja sugulastele.
Näituse seinatekstid ja graafiline disain: Tõnu Kukk.
Korraldusnaiskond: Mari Vallikivi, Mare Hunt, Mari Meister ja Kerly Ritval.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja see jääb avatuks kuni 31. detsembrini.
Mari Vallikivi
