Sel aastal 70. juubelit tähistava Margus Kadariku loomingu põhiosa moodustavad messingist ja pronksist medalid (Paul Nikolai Kogerman, Jakob Hurt), süvareljeefsed pronksist aurahad ja medalid. Kadarik on kavandanud ka mitmeid münte (Eesti Vabariigi 5-kroonine ja 100-kroonine hõbemünt), loonud jõulisi monumentaalseid dekoratiivkujusid („Veelind“, 1980) ja Suuremõõtmelisi kompositsioone („Frontoon“, 1985 Pirita Purjespordikeskuses). Kadarik on ka koostöös Eesti Mündiäriga kahe mahuka Eestit puudutava medalisarja autor: „Eesti Ajaloopärand“ ja „Eesti tunnustatud inimesed“. Margus Kadarik on osalenud pea kõikidel Eesti Panga mündikonkurssidel ning võitnud viie mündi vermimisvõidu. Samuti on ta Eesti esimese kullast meenemündi autoriks. Ta on loonud enam kui 300 medalit erinevates tehnikates: stants, valu, galvanoplastika, aga ka mitmeid pronksi- ja alumiiniumvalus teostatud skulptuure. Kadarik on võtnud osa paljudest skulptuurikonkurssidest, viimastel aastatel on skulptor loonud ka installatsioone alumiiniumist, terasest ja plastikust ja ka kineetilisi skulptuuriseadeid.
Margus Kadarik sündis 29. novembril 1953 Tartus. Lõpetas 1972. aastal Tartus keskkooli, õppis aastatel 1972–1973 Tartu Ülikoolis ajalugu ja aastal 1973 asus õppima Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti, mille lõpetas cum laude 1978. aastal metallehistöö erialal. Töötas aastatel 1980–1985 ja 1978–1980 ERKIs skulptuuri õppejõuna. Margus Kadarik on tegutsenud alates 1985. aastast ka vabakutselise kunstnikuna, kuid enamus oma tööaastatest on ta järjepidevalt olnud skulptuuri ja joonistamise õppejõud, juhatanud üldkunsti osakonda Eesti Kunstiakadeemias ning andnud plastilise anatoomia kursuseid. Kokku kestis tema pedagoogiline karjäär ligi 30 aastat. Margus Kadarik esineb näitustel alates 1979. aastast ja on pälvinud mitmeid auhindu rahvusvahelistelt skulptuuri-, medalikunsti- ja noortetriennaalidel.
Vabaduse galeriid toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Liviko.
