1923. aastal vendade Parikaste poolt välja antud fotoõpik kirjeldab broomõli fotomenetlust kui vääristehnikat, mille tulemusena saavutatakse ajas äärmiselt püsiv “maalitud” fotograafiline pilt, mis sarnaneb gravüüri või litograafiaga.
Tanel Verk Fotomuuseumist on öelnud, et Eestis on broomõlitehnikaga seotud
kolm nime: Johannes Mülber (1889-1938), Ove Maidla (1959) ja nüüd siis Tarmo Rätsep (1972). Kui Mülberi tööde vormistus on ehtgraafikalik ja formaadilt väiksem, Ove Maidla on kasutanud tänapäevaseid võimalusi, nagu lainurkoptika ja infrapunafilm ning tema motiivid on formaadilt suuremad, siis Tarmo Rätsepa tööd moodustavad korrektses viimistluses tänavafotograafia seeria.
Tarmo Rätsep on fotograafiaga tegelnud aastakümneid. Eritehnikate vastu hakkas ta põhjalikumalt huvi tundma viis aastat tagasi: “Analoogfotograafias huvitavad mind alternatiivsed võimalused fotograafilise kujutise saamiseks ja nende meetoditega katsetamine. Ka broomõli tehnika on tavapärasest analoogprotsessist veidi erinev ja võimaldab saada tulemusi, mida digifoto vahendeid kasutades täpselt järele teha ei saa.”
“Taasleitud” on fotograafi teine isikunäitus. Esimesel isikunäitusel “Pimekambri portreed” (Fotomuuseum, 2019) oli pinhole tehnikas portreefotoseeria Eesti fotograafidest.
Põhjalikumalt saab analoogfotograafia ja eritehnika teemadega tutvuda ajakirjas Positiiv ilmunud intervjuudes Tarmo Rätsepaga:
* Tänavafotograafia broomõlitehnikas. Küsis ja andis ülevaate eritehnikast Tanel Verk. Positiiv 47/2021.
* Nõelfotoportreed Eesti fotoinimestest. Küsis Kristel Schwede. Positiiv 36/2019.
