Andrus Joonas ei ole šamaan mitte ainult metafoorses mõttes, kes kollase huntmehena Alledoias on loonud oma maailma, kus trendid, maitsekus ja ka mõistuspärasus ei kehti. 2011. aastast peale on ta ikka ja jälle külastanud müstilist Venemaad, mitte Moskvat või Peterburi, vaid Volga-äärset Samaarat ja Udmurdimaad, et osaleda etnofuturistlikel sümpoosionitel, eelkõige Shirjajevo biennaalil. Reise on olnud pea kümme ja kunstnikul on plaanis nendega jätkata. Ta ei sukeldunud seal mitte ainult etnofuturistlikku maailma, vaid leidis üles mitmekülgse ja vaba kunsti, mis tema arvates on siinmail kahjuks kadunud: “Minu maalid on nagu resikirjeldused või konteinerid ja ajakapslid, kus reis on kokkusurutult jäädvustatud. Nagu kogu mu looming, on ka need teosed isiklikult läbi elatud ja annavad edasi omaenda kogemusi”
Viimaste maalide kõrval saab Vabaduse galeriis ka ülevaate ka Joonase performance’idest, sest suur osa nendest on esitatud väljaspool Eestit. Kunstniku töid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Pärnu Uue Kunsti muuseumi, Pärnu linna ja mitmetes erakoguses Eestis ja ka teistes Euroopa riikides.
Andrus Joonas (1970) on Pärnu kunstnik: ta omandas kunstihariduse Academia Gratas, oli Non Grata tegevuskunsti rühmituse liige (1998–2007), on juba kakskümmend aastat korraldanud ja kureerinud Pärnu moodsa kunsti näitusi. Ka tema kunstnikukarjäär algas Pärnus ja selle lähistel: aastatel 1995–2006 võis tema monumentaalmaale näha Pärnu-Tõstamaa maantee ääres ja ka kõige esimene isikunäitus oli Pärnus Graniidi galeriis 1995. aastal. Ka viimane suur näitus “Meelesurfar” oli tänavu talvel Pärnus, seekord muuseumis. Väljapanek oli pühendatud kunstniku esivanematele, kes rändasid XIX sajandil Tsaari-Venemaa avarustesse otsima tõotatud maad ja valget laeva. Mõned jõudsid Siberisse, mõned Musta mere äärde. Pärnu muuseumi “Meelesurfar” oli omamoodi kokkuvõte, veerandsajand kestnud loomingu aruanne, sest Andrus Joonas jõudis eelmise aasta mais esimese juubelini. Kuid nii nagu Pärnu kunstnik kehtib Joonase puhul vaid vormiliselt, tinglikult, nii ei mahu ka tema looming etteantud piiridesse, olgu siis suundmuste või mõtteviiside mõttes.
