Vano Allsalu võrdleb oma loomeprotsessi aednikutööga. Kevadel on peenar tühi, siis külvatakse sinna lilli ja erinevaid köögivilju, vahele kasvab umbrohtu, üks või teine taim kuivab ära ja mõne kitkub aednik ise välja. Maalimise protsessis saavad esialgu tühjal pinnal kokku looja tahe ja nägemus ning kujundite loomulik kasvamine, mis saab toitu sellest, „mis on õhus“ – just samamoodi, nagu taimed koguvad süsinikku atmosfäärist.
Allsalu sõnul on tema kui maalikunstniku jaoks äärmiselt oluline vahetu suhe materjali. Värvi ei tohi karta – nii, nagu aednik ei tohi peljata mulda ega skulptor savi. „Kui võtame tüki savi ja asume seda käte vahel muljuma, siis see materjal on pidevas muutumises, vormid üha tekivad ja kaovad. Töö värvidega on sellega sarnane – „mudin“ värve ja sellest ilmuvad kujundid. Mittekujutavast materjalist vormub kujutav ja tähenduslik,“ selgitab kunstnik.
Samuti on Allsalu öelnud, et teda huvitavad asjade algsed, arhetüüpsed vormid ja tähendused – nii on ta võtnud eesmärgiks süveneda lillekimbu arhitektuuri ning liikunud linnast aeda nii oma elu- kui mõtteviisi poolest. Valides vastavalt meelolule varju aianurgas või soojendava päikesepaiste, mõtiskleb kunstnik selle üle, mis on kunstis tegelikult oluline ja pakub ühe vastusevariandi – see on saladus. „Kui me näeksime seda, kes varju heidab, siis ei oleks saladust,“ selgitab Allsalu oma mõtet, tuues illustreerivaks näiteks metafüüsilise kunsti suurkuju Giorgio de Chirico teose „Ühe tänava saladus ja melanhoolia“ (1914). Sellel maalil ei loo intriigi mitte niivõrd üksi rõngast veeretav tüdruk, kuivõrd figuur, mis valgub varjuna pimeda majanurga tagant päikeselisele tänavale. „Vari on vihje ja nurk on see piir, mille taga võib peituda vastus saladuse lahendamiseks.“
Näituse juhatavad galeriis sisse Allsalu 1990ndate abstraktsioonid eesotsas avamaalidega „Nurk“ ja „Brutaalne nurk“, millele oponeerivad värsked lillemaalid, kõige krooniks pooluseid ühendav „Aed“ ja üht-teist mõistatuslikku ka nurga taga, väikeses saalis.
Vano Allsalu (1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali erialal (1991), Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1992. Töötanud maali õppejõuna Tartu Ülikoolis, EKAs ja Sally Stuudios. Aastatel 2013-2019 oli ta Eesti Kunstnike Liidu president, käesoleval ajal asepresident. Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liige, sihtasutuste Eesti Kunstimuuseum ja Kunstihoone nõukogu ning Pallase ja Tartu Kunstikooli nõunike kogu liige. Vano Allsalu teoseid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Akzo Nobeli ja Eesti Panga kogudes, samuti mitmetes erakogudes Eestis ja välismaal.
Näituse kuraator: Triinu Soikmets
