Näituse pealkiri viitab taasesitamisele, mäletamisele ja kirjeldamisele. See on millegi loomine, mis on eesmärk või püüdlus… ehk unistus, võib-olla ideaal. Saani töödes on ainukordsust, neid on teadlikult tõstetud esile, toodud millestki välja. Läbi esitluse on peatatud hetk, mis oligi kordumatu, kuid ehk oli see loodudki vaid ettekujutuse põhjal… Näituse kujundus vihjab salapärale – raske kangaga kaetud seinad hoiavad esemeid koos – nad kuuluvad nüüd ühte. On see joovastus millestki keelatust, võib olla ilust või hoopis millegi tumeda vari?
Oma töödes on kunstnik kasutanud mitmeid orgaanilisi materjale nagu savi, mageveepärlid, vill ja puit. Teoste selged ja puhtad vormid sarnanevad looduses esinevate rütmidega, põhinedes kordustel, katkestustel ja kohandumistel. Paradiis Saani näituse pealkirjas tähistab ennekõike spirituaalset teekonda – ühenduse otsimist oma keskmega ning hoidvat ja lähedast dialoogi keskkonnaga, mis on meid vorminud.
