Inimese elu kulgeb läbi pimeduse ja valguse, iga hetk elus paikneb kusagil taeva ja pōrgu, headuse ja kurjuse, ōnne ja meeleheite vahel. Kui vaadata seda musta ja valget, heledust ja tumedust kaugemalt ning paigutada need ühele pildile, avaneb meile sügavus ja ilu, mida inimene ei näe ei oma kōige pimedamatel ega helgematel hetkedel, ega ka mitte igapäevases hallis tavalisuses. Selle valguse ja varju kooskõla, mustri märkamiseks on vajalik küpsus ja julgus usaldada valguse vaheldumist varjudega. Sellist elutarkust on nende kahe kunstniku töödes tunda.
Nii Maidla kui Truusi loomingus on olulisel kohal loodusliku hindamine, kaose ja juhuse kaasamine. Maidla graafikas on näha looduse kaootilist ilu, randa kuhjunud räga, ehitiste vaikset lagunemist ning Truus kasutab põletatud, lagunenud, viltukasvanud puitu, andes sellele ebatäiusele sageli oma töödes defineeriva rolli. Mõlema kunstniku teostesse on looduslik korratus sisse kodeeritud.
Omamoodi kontrast on seegi – asjadel ollalaskmine ja samas pikaajaline süvenenud areng ning enda sõnumi täiustamine. Ühest küljest on elu ja maailm just selline juhuslik pundar, rägastumus, nagu ta on, kuid teisalt määrab elu väärtuse ja tähenduse see, kuidas me selle maailma heledat ja tumedat talume, tajume ja mõtestame.
Ove Maidla on vabakutseline kunstnik ja fotograaf, kes tegutseb fotograafia ja graafika piirimail. Talle pakuvad huvi vanad vääristehnikad nagu broomõlitehnika ja fotogravüür, mis loovad foto põhjal maalilise ning mittefotoliku kujutise. Viimastel aastatel on ta peamiselt töötanud linoollõike tehnikas, mis paistab silma ülima töömahukuse ja detailsuse poolest. Teemade poolest korduvad Maidla töödes maastikud, mis on kas inimesest puutumata, või loovad tunde, et inimene on sealt igaveseks lahkunud. Kunstniku seisukoht on, et loodus on alati aus, looduses on kõik õige. Ta leiab ilu lagunevates puumajades, kevadise suurvee kokkukantud oksarisus ja läbimatus võsatihnikus.
Ove Maidlal on olnud paarkümmend personaalnäitust. Ta on võitnud auhindu nii fotokunstniku kui pressifotograafina, samuti pälvis ta 2020. aastal Eesti Vabagraafikute Ühenduselt aasta graafiku tiitli. Koos Enrico Talvistuga on ta olnud mitmete Tartu linnaruumi dokumenteerivate albumite autor. Maidla broomõlitehnikas teostatud fotode valik on ilmunud autorikogumikus „Broomõlitrükid”.
Silja Truus on õppinud Tartu Ülikoolis psühholoogiat ja Londonis kujutavat kunsti, skulptuuri ja meediat. Ta on osalenud Ühendkuningriigis kümnekonnal näitusel. Alates 2018. aastast elab kunstnik taas Eestis, tema esimene isiknäitus Eestis toimus 2019. aastal Viinistul ja teine 2020. aastal Tartus.
Truus käsitleb teostes varjatud ja sügavalt emotsionaalseid reaktsioone inimeseks olemise kõige fundamentaalsematele kogemustele. Ta püüab anda lihtsa, ikoonilise ja instinktiivselt arusaadava vormi kontseptsioonidele, mis on sageli välja töötatud põhjaliku uurimistöö ja sisekaemuse kaudu. Viimastel aastatel puudutab ta teostes sageli ka süvaökoloogia ja inimesekesksest maailmavaatest vabanemise teemasid.
Kunstniku loomingut iseloomustab töötamine erinevates meediumites, kasutades sealhulgas kivi, terast, savi, pronksi ja leidmaterjale. Ta lähtub töös põhimõttest, et materjali iseloom ja sellega seonduvad tunded ning tähendused kanduvad alati edasi lõpetatud teosesse ja moodustavad olulise osa selle tähendusväljast. Truus on Eesti Kujurite Ühenduse, Tartu Kunstnike Liidu ja Chelsea Arts Clubi liige.
Vabaduse galeriid toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Liviko.
Lisainfo:
Eesti Kunstnike Liit
ekl@eaa.ee
