Jüri Arraku looming akvarellitehnikas pakub midagi uut ja ootamatut – tema õlimaalidele omane jõuline ja tugev käekiri on lasuurses akvarellitehnikas muutunud palju õhulisemaks ning värvid aastatega helgemaks. Endiselt on kunstniku tihedalt kaetud töödesse vaja süveneda, sest esmapilgul nii tuttav motiiv sisaldab alati tugevat sümbolikeelt, mida annab tõlgendada vaid lähemal vaatlusel.
Arrak jõudis jõuliste õlimaalide juurest väikseformaadiliste akvarellideni väga pragmaatilisel põhjusel, nimelt ruumipuuduse tulemusena. Õhtute sisustamiseks otsustas kunstnik teha väiksemaid akvarelle ning endalegi ootamatult on valminud materjali näitusejagu. Liikuv ja täpne akvarellipintsel kunstniku professionaalses käes täidab paberi servast servani keerukate kompositsioonidega ning nõuab vaatajalt süvenemist, et kõiki tegelasi ja meeleolusid märgata.
Rein Mägara Tünnigalerii väljapanek pealkirjaga “Portreteeritav” tutvustab tunnustatud akvarellisti käe all valminud portreesid. Modellide seas on nii mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi – Lembit Sarapuu, Jüri Arrak, Valli Lember-Bogatkina, Toomas Rein, Peeter Kuutma jt kui ka juhuslikke nö igapäevaseid hetki tänavapildist, mida kunstnik on tabanud oma kaameraga ja siis hiljem stuudios maalinud. Kunstnik armastab maalida portreid kokkumiksitud sümbolitega, mis toetavad portreteeritava isikut. Mägar ise selgitab oma teoste tagapõhja järgmiselt: “Minu portreed on justkui suured värvilised eksliibrised, sest lisaks näole ja kätele on portreteeritav saanud kaasa ka iseloomustava motiivi oma tegemistest või loomingust.”
Kahe kunstniku tööde kahekõne Tünnigaleriides sai alguse Rein Mägari 2019. aasta Kevadnäitusele esitatud portreega Jüri Arrakust. “Jüri soovis Tünnigalerii ühel poolel esitada oma loomingut ning teine saal ootas dialoogipartnerit ning kõik märgid viitasid Rein Mägarile.”
Rein Mägari portree Jüri Arrakust sai inspiratsiooni 1988. aastal Arraku maalist meie trikoloorile „Viimane lumi”. “Seal on kujutatud tumehalli rahvast sinise taeva all valgel lumel minemas kuhugi. Need sündmused ja Eesti rahvas lähevad Jürile südamesse või südamest läbi. Sinna juurde ei saanud jätta lisamata vihjet Jüri lemmikule, ilusale keskaegsele Carcassonne’i linnale, sest tema töödel esinevad müürid ja tornid on otsekui sellest linnast võetud. Muuseas, enne kui Jüri ise seda linna päriselt näha sai!” selgitab Rein Mägar Arrakust valminud portreed, mis aitab paremini lahti mõtestada mõlema kunstniku loomingut.
Laseerivate värvide kasutamine on ajalooliselt väga vana, laias laastus on selles tehnikas loodud või koloreeritud Vana-Egiptuse papüürusi, Jaapani, Korea ja Hiina tušimaale, keskaegseid bütsantsi, islamimaade ja Lääne-Euroopa pärgamentkäsikirju. Euroopas oli laseerivate värvide kasutamine juhtival kohal kuni õlimaali võidukäigu alguseni 15. sajandi keskel. Idamaades maalitakse põhiliselt laseerivalt tänapäevani.* Akvarellitehnikas oleme pigem harjunud nägema maastikke ning natüürmorte, kuid Mägari kaasaegsed portreemaalid ning Arraku müütiline akvarellimaal pakub midagi uut ja ootamatut.
Näitus jääb avatuks kuni 11. septembrini. Tünnigaleriide suvist näituseprogrammi koordineerib kunstikeskkond NOBA.ac.
Jüri Arraku maalid on müügil https://noba.ac/en/artist/juri-arrak/
