Näitus räägib maailmast lapse silmade läbi ja pilgust, mis jälgib last. Ta võib mängida nii enesesse süüvinult, et unustab kõik muu enese ümber. Last sedasi jälgides meenub enda lapsepõlv. Kogemus, mis jääb selja taha ning mida uuesti läbi elada ei saa. Oma lapse vaatlemine on taaskogemise parim alternatiiv, äratades tundmusi, mille sarnaseid mujalt ei leia ning uinunud kihistusi, mille olemasolu ammu ununenud.
Eero Alevi vastvalminud 6 maali kõnelevad, niisiis, lapsepõlve kättesaamatust igatsusest, kuid ka vanema imetlevast ning kartlikust pilgust, mis tunnistab väikese inimese sirgumist. “Siis korraga ma näen sind” näitus tugineb kahel möödunud aastal tehtud fotodel, mis on jäädvustatud Tabasalu koduaias, sõprade juures Haapsalus ja väljasõidul Hiiumaale. Foto annab võimaluse neid hetki säilitada. Läbi-maalimine annab aga kunstnikule juurde teise dimensiooni – võimaluse neis hetkedes pikemalt viibida ning analüüsida enda mõtteid, tundeid, igatsusi ja hirme.
Maaliseeria on mõtteline jätk Eero 2022. aasta EKA magistritööle “Kohtumine tasapinnal”, kus klassikaliste figuuride kõrvale ilmusid spontaansed, visandlikud, laste joonistustest inspireeritud, karakterid. Tasapinnal kohtusid kaks maailma – täiskasvanu teadlik, treenitud ja struktureeritud käsitluslaad ning lapselik, naiivne ja rohmakas käekiri. Nagu magistritöös, on ka “Siis korraga ma näen sind” näitusel värvid maha keeratud monokroomsuse suunas, kuid siiski ühevärvilisust päriselt saavutamata.
Eero Alev on osa võtnud mitmetest grupinäitusest, millest olulisimad Eesti Kunstimuuseumis 2019 aastal Eha Komissarovi kureeritud “Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik”, 2020 Eesti Kunstiakadeemia galeriis duonäitus “Teesklus” koos Brenda Purtsak’iga ning viimane näitus Hobusepea galeriis “Külaline” koos Marleen Suvi ja Brenda Purtsak’uga 2022 suvel.
