Vastupidi! See on näiline olemise kergus, mille pinna all virvendab äng, ärevus ja süü täitumata ootustest eneseväljenduseks ning kraadiklaasil mõõdetav järjest tõusev loomise palavik. Ideedetulv nõuab eneseväljendust. Ilma selleta kasvab pidev muretsemine ja juurdlemine enese ebapiisavusest ning väärtusetusest kunstnikuna. Müra saab vahel nii väljakannatamatu, et häirib keskendumist ja und. Ärevusest sünnib viha ja raev, mis vajaks kohati helikindlaid seinu.
Ei aita veel rohkem puhkust, veel enam rahu, veel rohkem igapäevarutiini… Kunstniku seisund sellest süveneb. Tema histrioonilisus ihkab muutust, loomingulist vaheldust ning artistlikku tähelepanu. Anankastne saavutusvajadus soovib eesmärki, millest innustatuna luua ja vormida pidevalt uut, pingutada nii palju, et toetatud saaks taas ratsionaalsem tähendus iseendast. Ideed vajavad rahulejätmiseks visuaalset vormi.
Ilma eesootava näituseta on kunstnik vormist väljas. Nii vaimselt kui füüsiliselt. Päriselt! Selle taastamiseks on vaja uut näitust. Korraldame selle psühhiaatriakliinikus. Ei, ei, ta ei vaja psühhoteraapiat, ravimeid ega ajustimulatsiooni. Maalimine on tema ravi, kunstlik ravim, nii kunstnik end ravib.
Näitust saadab psühholoogiline uuring. Jälgime iganädalaselt, alates näituse idee kokkuleppimisest kuni selle mahavõtmiseni välja, Maariti emotsionaalset seisundit, mõtisklemise sisu ja protsessi.
KALAUS galerii näitus Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS märtsist maini 2024.
Näitust kureerib ja kunstniku psüühikat jälgib kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus, KALAUS galerii.
Longituuduuringu teostab Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse SENSUS juhataja, psühholoog Karin Tulmin.
______
MAARIT MURKA (s. 1981) kuulub vaieldamatult tunnustatuimate Eesti noorema põlvkonna kunstnike hulka. Ta on peamiselt tuntud oma meisterlike fotorealistlike maalidega, kus paljudes kasutab modellina iseennast. Ta on ka julgelt eksperimenteerinud muude meediumitega, nii installatsiooni, fotograafia, graafika, videoga jne.
Maarit huvitub aktiivselt ühiskondlik-ajaloolistest oludest: linnastumine, kollektiivne mälu, igapäevaelu ja poliitiline reaalsus ning ajalugu. Ta uurib seda ennekõike läbi isikliku prisma freudistliku alateadvuse mõjutusteni välja: mis on teda kunstniku ja inimesena verminud selliseks, nagu ta on. Hüperrealistlik stiil on kandnud teda läbi terve senise karjääri.
Maarit Murka on õppinud maalikunsti erialal Eesti Kunstiakadeemias (BA, 2004) ja Helsingi Kunstiakadeemias (MA, 2006) ning stsenaristikat Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige, näitustel osaleb alates 2001. aastast. Teda on autasustatud Peterburi I Balti biennaali preemiaga (2008), Vaal galerii kunstipreemiaga (2005). Tema teoseid leidub Tartu Kunstimuusemi kogus ning erakogudes Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias, Venemaal ja Taanis.
