Sandra Jõgeva poolabstraksed akvarellid on pärit perioodist 1997-2004, kuid mõjuvad kaks dekaadi hiljemgi värskelt ja päevakohaselt. Tänases maailmas, mille keskmes on erinevad roheküsimused, on botaaniline kunst taas võidukäiku tegemas ning selles valguses on Jõgeva teosed ehk aktuaalsemadki kui kunagi varem.
Jõgeva käekiri on ühest küljest inspireeritud kunstniku ema Malle Leisi loomingust, teisalt aga astub Jõgeva sammu kaugemale ning vastandab looduslikule maailmale inimese loodud tehiskeskkonna. Tema maalidel kohtuvad abstraksed kujundid nii orgaanilisest kui ka tehismaailmast pärit artefaktidega, tõstatades küsimusi nende kahe pooluse koos- ja vastasmõjudest.
Leidobjektide kasutamine kunstis väljendab milleniumivahetuse kunstile omast vaimu ja mängulisusust, kus oli tavaks integreerida klassikalistesse maalitehnikatesse erinevaid eksperimentaalseid materjale – ja kõike seda eesmärgiga püüda avardada maalikunsti traditsiooniliselt üpriski kitsaid võimalusi ning tehnilisi nüansse.
Sandra Jõgeva loomingut iseloomustabki suures osas eksperimentaalsus ning püüd raamidest välja murda — seda nii materiaalsel kui ka mõttelisel tasandil. Eksponeeritud teosed on jäänud kunstniku viimasteks maalideks enne sukeldumist performance’i, installatsiooni, videokunsti ja filmi mitmekülgsesse ja võimalusterohkesse maailma.
Tekst: Marian Grau
