Praegust näitust “Kokkumäng” võib vaadata kuus aastat tagasi samas galeriis toimunud väljapaneku “Aed” mõttelise jätkuna. Nüüdki tuleb rääkida kunstniku kiindumusest looduse, eelkõige eksootilise looduse vastu, sest ka kodumaistest taimedest on saanud kunstniku käe läbi vohav ja salapärane floora. Kuid floora kõrval on oma koha leidnud abstraheeritud fauna – eelkõige lindude ja putukate näol ning kivid. Kividel on oma koht realistlikus loodusepildis ja ka abstraktsete vormide seas, kivi ei ole ainult hall siduv materjal, sealgi on kunstnik leidnud värviküllust ja -rõõmu.
Ka seekord ei saa mööda sürrealistlikust instrumentalistikast, eelkõige André Bretoni põhimõistest “automatism”, sest kunstnik ei ole ka seekord teinud eskiise, vaid alustanud kompositsiooni tillukesest algelemendist ja kasvatanud sellest nii-öelda iseareneva esteetilise terviku. Seekord ei ole kompositsioon, esteetiline tervik piirdunud ainult ühe pinnaga, vaid kasvanud üle (ja edasi) järgmistele lehtedelegi (“Aken aeda”, 2021, kaksteist osa). Nii et teosed ei astu dialoogi mitte ainult vaatajaga, vaid ka omavahel, seda enam, et seeria nii mõnelgi lehel on olnud varasem elu ja seda on saanud näha mõnel üldnäitusel.
Kui eelmine Vabaduse galerii näitus oli pealkirjastatud neutraalselt “Aiana”, siis seekord avaldub juba pealkirjas autori aktiivsem ja ka ambivalentsem positsioon. “Kokkumäng” osutab nii harmooniale, sobivusele, aga ka väljapoolsele manipulatsioonile.
Kui “Aiast” jäi kõlama ülemlaul Eedeni aia harmooniale ja rahule, siis “Kokkumängus” on kunstnik toonud harmooniasse esimesed õrnad ebakõlad ehk Eedeni aiast on saanud Alice’i imedemaa või “Hortus Malabaricus” või midagi, kus ebamaises ilus kohtuvad oma ja võõras. “Kokkumängus” ei ole mitte ainult kõrvuti eksponeeritud realistlik maastikuvaade ja abstraktne juugendlik värvide ja joonte mäng, kus vaevu on aimata kivide, taimede või ka lindude-putukate fragmendid, vaid neist on saanud ühiselt toimiv organism, nad on üksteisest välja kasvanud. Nagu üks suur õnnelik kunstimiraaž, kus psühhedeelsetes värvikombinatsioonides on segunenud “Maa ja taeva vahel” “Mesilase unenägu” ja “Värvipliiatsite pidu” (kui kasutada teoste pealkirju).
