Neljapäeval, 23.juulil kl 18.30 avas Ann Nurga oma isiknäituse “Kuhu põgened, väike valvur?” Draakoni Galerii 0 korrusel.
Kunagi elasid loomad metsas üsna rahulikult. Nad kartsid tormi, pimedust ja vahel ka iseenda rumalust.
Siis muutus mets rahutumaks.
Hunt jäi öösiti kauem kuulama. Hakkas võimlema.
Karu käis ikka omasoodu.
Hiir näris läbi ka mägisema ala materjalidest.
Rebane õppis nalja tegema ka siis kui tal endal eriti naljakas ei olnud.
Vares teadis alati midagi, või vähemalt teadis kedagi, kes teadis. Ja ometi elas metsedasi.
Loomad armusid, kasvatasid poegi, tülitsesid ja unustasid. Sest isegi siis kui naabrus koliseb, on vara, mida hoida.
Salvestatud on mett ja tammetõrusid, sulgi, vaikust, mälestusi. Kõike, mille väärtust ei oska enne mõõta, kui tekib oht see kaotada. Vahel pole väärtuslik see mida saab kaasa võtta, vaid hoopis põhjus tagasi tulla. Loomake, mida oma vaasi peidaksid?
Selleks ilmutab igasühes end väike valvur, kes pole alati kõige vapram ja tugevam, vaid vahel lihtsalt hoidja.
See näitus on loomadest, meist, kui ma vahel juhtume olema hundi või rebasenahas. Kuhu põgened?
Autorilt. Elame ajas, kus rahutus võib märkamatult argipäeva sisse kolida. Ta ilmub uudistesse, vestlusesse, jääb tasahilju meie sisse.
Mind huvitab, kuidas inimene sellega kohaneb. Kuidas säilitab rahu ja kergust, huumorit. Minu jaoks on loomadele hea omistada tegelaskuju, kellega suhestuda, või kelle olekus mõnda tuttavlikku paralleeli tõmmata.
Suured vaasid on siin kui varahoidjad, väärtuste anumad. Mõnikord nähtamatute.
Näitus ei paku vastuseid, pigem küsib. Kuhu põgened? Kas ja mida?
Autoriga saab kohtuda neljapäeviti.
Näitust toetab Kultuurkapital ja jääb avatuks kuni 22.augustini.
