Pealinna mitmed näitusesaalid vanalinnas, Kalamajas ja Noblessneris on vallutanud 18. korda toimuv Tallinn Graafikatrienaal. Sündmuse peanäitus „Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” on nagu nimigi ütleb mitmevaatuseline ja ja keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, vaadeldes neid globaalses kontekstis ja universaalse absurdi võtmes.
Näitustel astuvad üles Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevad või sealt pärit nüüdiskunstnikud, kes käsitlevad julgelt ja kriitiliselt selliseid põletavaid küsimusi nagu paremäärmusliku poliitika esiletõus, nihestunud üleilmsed eesmärgid, demokraatia lagunemine, vabaduste vähenemine nii elus kui ka kunstis ning üldvalitsev hirmu ja vaenu õhkkond. Vaata lähemalt infot triennaali näitusete kohta.
Haus galerii kahel korrusel on märtsi esimese päevani publikut ootamas isikupärase kujutluslaadiga maalija Juss Piho loomingu väljapanek „Üleval ja all”, kus esitletud looming kutsub kunstniku käekirjale omaselt küsima, et kas piltidel kujutletud jutustused on reaalsed või väljamõeldised? Kunstnik ise on oma töödest rääkides pigem napisõnaline. „See lugu on igaühe peas erinev, et ühe töö loost või ühest maalist võib tekkida inimestel mitu lugu, ja on hästi põnev kuulda, mida inimesed räägivad. Minu lugu on midagi muud, ma ei avaldakski seda, see ei olegi nii põnev võib-olla. Kui pilte teen, siis tuleb see spontaanselt ja see, mis lõpuks välja tuleb, on üllatus endalegi,” sõnas Piho näituse avamise järel ERRile.
Fotokunsti austajate rõõmuks avas Kaupo Kikkas veebruari esimestel päevadel Fotografiskas näituse „Sisekosmos”, mis peatub teemadel nagu suhe inimese ja keskkonna vahel, elu maagilisus ja inimelu sürrealistlik üksindus, kus jääb ruumi uutele tunnetele ja mõtetele. „Me oleme osa loodusest ja loodus saab ka ilma meieta, kuid meie ilma looduseta ei saa. Ideaalselt ajastatud nupuvajutusega loodud mõjusad mustvalged fotod puudutavad kahtlemata kõiki, kellele vähegi inimeseks olemise üle meeldib mõtiskleda”, seisab väljapaneku tutvustuses.
Galeriis Staapli 3 kutsub aga 10. veebruarist trammisõidule mööda Läänemerd ja Baikali järve, seda Siberist pärit multidistsiplinaarse kunstniku ANISA näituse „Rändtuvi” kaudu. Vana trammiga ringi tuhisedes kohtub publik eelmise sajandi lõpul välja surnud punase rinnaga rändtuvisid. Erakordseid linde, kes suutsid suurte parvedena läbida pikki vahemaid. Tänaseks teame, et mõne kümnendi eest unustuse hõlma vajunud tramm on keskkonnasõbralikum liikumisvahend, mistõttu kaaluvad mitmed linnad võimalust trammiteede võrgustike taasloomiseks. Kas samamoodi oleks ka võimalik tagasi tuua ka välja surnud linde?
Ergastava ja humoorika elamuse saab Telliskivi loomelinnaku galeriisse üles seatud Toomas Kuusingu viimase 15 aasta loomingut tutvustavast väljapanekust „Inimesed ja ilmaimed. Linoollõiked”. Müstilise, iroonilise ja kahtlemata ainulaadse käekirjaga graafiku töödesse on jõudnud nii igapäevaelu, kanged ärimehed kui ka Piibli kangelaste eluolu tragikoomilises võtmes. Lisaks saab näitusel lähemalt vaadelda Kuusingu viimase viie aaasta jooksul loodud raamatute tekste täpselt tabavaid illustratsioone sellistele teostele nagu Lauri Sommeri „Lugusid lõunast” (2016) ja „Lõputu soovid” (2020), Vahur Afanasjevi „Õitsengu äärel” (2020) ja Merca „Ollipanõhõpõpääle” (2021) jaoks loodud pilte. Esmakordselt on väljas alles sel aastal ilmavalgust nägeva Fr. R. Kreutzwaldi rahvuseepose võrokeelse väljaande „Kalõvipoig” jaoks loodud visuaalid.
Narvas Kreenholmi vahetus läheduses on end aga sisse seadnud viis suuremõõtmelist valgusinstallatsiooni – „Narva Väike Valgus”– mis muudavad puuvilllavabriku kandi meeleolu ja maastikku ja annavad sellele uue väljanägemise. Narva Kunstiresidentuuri ja MTÜ Valgusklubi koostöös valminud väljapanekul on esindatud kunstnikud Elo Liiv, Alyona Movko, Taavi Suisalu, Anna-Maria Vaino, Aivar Vaino, Janne Lias, Inessa Saarits, Raahel Rüütel, Sandra Ernits ja Kadri Joala.
Üks veebruarikuu oodatumaid kunstisündmusi on tõenäoliselt Eesti-Soome kunstniku Ludmilla Siimu mahuka ning värvirohke retrospektiivnäituse „Olemise helk“ avamine Tartu Kunstimuuseumis vabariigi aastapäeva eel. Siim oli Eestis tuntud ja tunnustatud kunstnik, kuid otsus 1977. aastal Nõukogude Liidust lahkuda kustutas ta aga pikaks ajast Eesti kunstiajaloost ja muutis ta valitseva võimu silmis keelatud kunstnikuks. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega avanes kunstnikul 1990ndatel taas võimalus esineda Eesti kunstinäitustel. „Olemise helk“ on esimene näitus, kus on üleval nii Siimu Eesti kunsti kaanonisse kuuluvad teosed ning kunstniku emigreerumise järel Soomes loodu.
Hoolimata vaiksemast talvehoojast on suvepealinna kunstisaalides avatud mitu külastamistväärt näitust. Maalimeistrite Pusa (Piret Bergmann) ning Robin Nõgisto värviline võlumaailm pealkirjaga „Värvid ei valeta” Pärnu Uue Kunsti Muuseumis tuletab meile kõigile meelde, et lapsemeelsus ei peaks meist täiskasvanuks saades lahkuma, vaid sisemist last tasuks alati hoida. Ajal, kui looduses domineerivad valge ja halli erinevaid varjundid, mõjub Mark Soosaare kureeritud näitus kui energiast laetud kontrastne värvide plahvatus – kõik on võimalik ja fantaasial pole piire.
Lisaks tasub suvepeallinnas sisse astuda ka Pärnu Linnagalerii Kunstnike majja, kus Triin Kerge ja Aksel Haagensen keskenduvad näitusele „Pildid sinust” maastikele. “Oleme mõlemad elanud Eestist eemal ning seetõttu kogenud võõrast maastikku kodusena ja kodust võõrana.” Kunstnike teoseid ühendavaks märksõnaks on mustrid – nii need, mis kantakse kangale kui ka need, mis kanduvad ühelt põlvkonnalt teisele. Haagenseni teoste aluseks on tema vanaema loodud Austraalia loodusest inspireeritud kangamustrid, millele ta on lisanud omapoolse mustri. Kerge kujutab oma tikanditel abstrahheeritud maastikke.
Uuri lähemalt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja teisteski Eesti linnades toimuvate näituste infot Kunstikaardilt.