9. märtsi Aktuaalse Kaamera vahendusel saab näha väga ilusaid näitusevaateid ning Liisa kommentaari näitusele.
Liisa mustvalgetest joonistustest kasvavad välja koloriitsed värvikombinatsioonid, kus kujutletav maailmapilt on väga värvikas ja fantaasiaküllane. Näituse pressiteade kommenteerib teoseid järgmiselt:
Kontuurjooned ja värvilaigud lõuendil on kui šamaani trumm – markerid meelele, mis kutsuvad ja lubavad rändama minna andes teele kaasa noote, kuid kogu info on pigem tajutav – kujutlusvõime jääb vabaks – “meil on siin hetkel mõnus lõkkeõhtu aga kas Sa tead, mis edasi juhtus?”
Miks valisid näitusepaigaks just Fahle galerii?
Mulle tundub, et mu tööd sobivad Fahlesse hästi, meeldib selle ruumi mitmekülgsus materjalide poolest ja avarus. Fahle näituseks valmistusin ette sügisel, aga enamus töid valmisid aasta alguses.
Kui keeruline on kunstnikul leida näitusepinda?
Ma ütleks et nii ja naa. Väiksematesse galeriidesse kutsutakse, suurematesse olen taotlenud. Viimased paar aastat olen maalinud jooksvalt ja näitused on tulnud ka jooksvalt. Mul ei ole kindlat süsteemi. Igal galeriil on omad süsteemid, kuidas taotlemine käib, teisest küljest kui oled juba mõnes galeriis näituse teinud, siis teist ringi ei tahaks teha. Välismaal näituste tegemine on juba natuke keerulisem, see nõuab palju aega ja tööd. Muidugi ma arvan, et igale kunstnikule meeldiks, kui tal oleks mõni mänedžer, kes aitaks näitusepindasid leida. Välismaa näitusi olen saanud sõprade kaudu.
Miks on kunstnikule oluline näituste tegemine?
Eelistan oma töid näidata nii palju kui võimalik, sest pole põhjust valmis tehtud töid hoida lihtsalt stuudios nurga taga. Hetkel maalin jooksvalt, mis tähendab seda, et mul on selline ideedehunnik, mida ma plaanin maalida. Neid maalin järgemööda ja kui vahepeal tuleb mõni näitus, siis panen need tööd üles, mis mul olemas on. Kõik tööd on omavahel seotud ja loovad omavahel erinevaid seoseid.
On nii suuri kui ka väikeseid pilte, millel kohtab nii jaanipäeva kui ka flamingot, samuti oravaid ning kaugusse vaatavaid turiste
Eesti Kirjanike Maja musta laega saalis on “Ühe pildi näituse” formaadis väljas Liisa Kruusamäe teos “Armastab, ei armasta”
Fotod näitues avamiselt Fahle galeriis (fotod anonüümse autori loal)
Loe lisaks intervjuud Liisa Kruusmägiga
