Liis Koger, “Kuues hääl vaikusele”, 2015
Näitusel eksponeeritud maale ei ühenda mitte miski peale selle, et need on valminud sama autori käte all. Sama autori käsi on süüdistatud teatud stiilis, mis levis 1940. aastatel suure lombi taga ja mille esinduslikemad esindajad olid J.P., M.R. ja C.T. Lähima 120 m² raadiuses paiknevaid õlimaale olevat aastaks 2016 mõjutanud kõige enam J.M., ehkki autori kätest ulatub otse loomulikult palju silmadeni süttivaid keeriseid, tasub mõttel vaid uidata inspiratsiooniallikaile.
Kahtlust äratamata levib tulukesi, nagu tõuseb laternaid muinastulede ööl läbi dolomiitseintega näituseruumi, mille visuaalsete mittedekoratsioonide ajendiks on pahatihti sündinud muusika; kuna kogu energia läbivaks rütmiks on võnked ja nende sageduse muutumine nii ajas kui ruumis, on värvid loodud selle mängu salvestamiseks. Pildid aga nende tunnetamiseks, mitte lahkamiseks – et panna tähele ka neid asju, mida autor pole veel märganud.
Näitus jääb Rahvusraamatukogus avatuks 31. märtsini. Valikuga näituseteostest saab tutvuda ka NOAR.eu kunstikeskkonnas.
