Juuni lõpus korraldati Vilniuses juba kuuendat korda nüüdiskunsti mess. Tänavu võttis sellest osa 55 nüüdiskunsti galeriid viieteistkümnest riigist, külastajaid oli 18 500 ning kokku müüdi üle saja teose 200 000 euro eest. Mess toimus Leedu näituse- ja konverentsikeskuse LitExpo 12 000-l ruutmeetril. Välja anti viis auhinda, millest kaks läks Ukrainasse: Nikita Šalennõi teos „Siber“ tunnistati parimaks installatsiooni kategoorias ja Ukraina galerii Tsehh pälvis parima välismaise galerii auhinna. Kolm auhinda läks Leedu galeriidele: parimaks Leedu galeriiks tunnistati Prospektas, parima kunstniku auhind läks Laima Oržekauskienė-Oremile ja parima noore kunstniku oma (alla kolmekümne viie eluaasta) Petras Lincevičiusele, kes võitis ka advokaadibüroo Cobalt auhinna 1000 eurot.
„ArtVilniuse“ direktor Diana Stomienė on Leedu galeriide president ja Meno niša (Kunstinišš) galerii juhataja.
Diana Stomienė: „2018. aasta külalismaad on
Baltimaade 100. iseseisvuspäeva puhul Läti ja Eesti”
Internet
Milline koht on „ArtVilniusel“ kunstimesside, aga ka üldisemalt maailma kunstiürituste seas? Miks peaksid kunstnikud ja galeristid sellest osa võtma?
Diana Stomienė: „ArtVilnius“ sai alguse 2009. aastal, kui Vilnius oli Euroopa kultuuripealinn ning rahvusvaheline kunstimess oli siis üks suuremaid ja olulisemaid üritusi. „ArtVilnius“ kasvab pidevalt ja saab iga aastaga tuntumaks, tõuseb ka kvaliteet. Sellel on potentsiaali areneda meie piirkonna liidriks, sest Leedust tuhande kilomeetri raadiuses ei korraldata ühtki rahvusvahelist messi, kus saaks teada midagi meie regiooni kunstivälja kohta.
Baltimaade ja ka teiste naaberriikide galeriid osalevad Viini või Londoni messil, kuid kipuvad jääma seal nähtamatuks, kaotama oma identiteeti. Tuntumate kunstimesside osalustasu on meeletult suur (5000 – 15 000 eurot), mistõttu on galeriidel väga raske järje peale saada: tuleb vähemalt viis aastat järjest messist osa võtta, et müüa mõni teos. „ArtVilniuse“ osalustasu on 1000–2000 eurot ning sealjuures pakume kõike, mis kuulub praegusaegse kunstimessi juurde: mugavat bokside paigutust, head teenindust, logistikat, spetsiaalseid nii-öelda äriklassi üritusi, head kommunikatsiooni jne. „ArtVilnius“ annab võimaluse liikuda rahvusvahelisele kunstiturule, et kohtuda uute kunstikogujatega, luua kontakte, end reklaamida ja kindlustada rahvusvaheline meediatähelepanu.
Eriti oleme huvitatud noortest galeriidest ja kunstnikest, mistõttu on ka nende osalemistasu soodsam (500 eurot). Rahvusvaheline žürii valib välja parimad galeriid ja kunstnikud, kes saavad peale auhindade veel lisatähelepanu ja pakkumisi. Näiteks Vilniuse kunstiakadeemia lõpetanu Petras Lincevičius, kelle teosed olid väljas kunstiakadeemia näitusehallis Titanikas, nimetati selle aasta parimaks noorkunstnikuks, pälvis rahvusvahelise meedia huvi ja ka advokaadifirma Cobalt rahalise auhinna. Kunstniku kõik messil välja pandud teosed osteti ära ja need täiendavad nüüd Leedu moodsa kunsti keskuse kogu.
Kui oluline on „ArtVilniuse“ puhul geograafiline perspektiiv? Kes ja kuidas teeb valiku, millised galeriid ja organisatsioonid messil osalevad?
Olen „ArtVilniuse“ messi asutaja, strateegiat arendame järjepidevalt kogu meeskonnaga: oleme loonud avaliku nõukogu ja kutsunud valikut tegema professionaalsed kunstikonsultandid. Külastame tuntumaid kunstimesse, biennaale, jälgime rahvusvahelist kunstiturgu, käime ise hästi palju teistes riikides, et tutvuda galeristide ja kunstnikega. Näiteks selle aasta alguses käisime Ukrainas ning sel aastal võttis messist osa seitse Ukraina galeriid. Märtsis külastasime Poolat, 2016. aasta „ArtVilniuse“ fookusriiki, nii et praegu pöörame erilist tähelepanu Poola kunstiväljale: sügisel kuulutame välja konkursi galeriidele ja saadame kutsed messil osalemiseks. Kõik taotlused vaatab üle rahvusvaheline komitee või messi kunstiline juht.
Kas galeriide valimisel on oluline saada need kohale teatud riikidest või teeb žürii otsuse puhtalt kunstiteoste ja kunstnike profiili põhjal?
Rõhk on naaberriikidel ja nende kvaliteetkunstil. Varem oli meie peamine eesmärk olla ida ja lääne sillaks, aga nüüd, Ukraina sõja tingimustes, saab silla kaudu lääne, põhja ja lõuna poole. Loomulikult oleme endiselt avatud Venemaa galeriidele ja kogujatele, aga situatsioon on täielikult muutunud.
Peame looma tugeva Kesk- ja Ida-Euroopa ploki, sest nii äratame rohkem kunstiekspertide, kogujate ja külastajate tähelepanu. Oleme väga huvitatud ühise Baltimaade kunstituru tekkimisest. Arvan, et Eesti, Läti ja Leedu võiksid olla „ArtVilniusel“ peamised partnerid.
Milline on „ArtVilniuse“ publik ja ostjaskond? Kas tegemist on pigem sealsete inimestega või tullakse mujalt?
„ArtVilniuse“ publik on rahvusvaheline: teoseid on ostnud kogujad Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Norrast, Soomest, Jaapanist, Ameerikast, Austraaliast, Poolast, Lätist, Ukrainast jm. Igal aastal võtavad messist osa mitmed kogujate välisdelegatsioonid, näiteks tänavu saabus eralennukiga Prantsusmaa delegatsioon ja ostis mitmed teosed.
Messi puhul on palju juttu olnud äri ja kunsti sünergiast. Mida see õigupoolest tähendab?
Erilist tähelepanu on pööratud äriringkonna partneritele ja sponsoritele. Näiteks tänavuse „ArtVilniuse“ eksklusiivne partner Lewben Group on loonud spetsiaalse kunstifondi (Lewben Art Foundation), kes esitleb maailmas tuntud kunstnikelt hiljuti ostetud teoseid. Nad organiseerisid messi ja oma kollektsiooni tutvustamise kahesajale mõjukale ärimehele.
Miks ei osalenud messil ükski Eesti galerii?
Temnikova ja Kasela galerii on mõnel korral messil käinud. Sel aastal saatsime samuti kutsed teie suurematele galeriidele, kuid ei saanud kahjuks vastust. Plaanime külastada Eestit juba sellel aastal, et Eesti võimalikke osalejaid personaalselt kutsuda.
Kuidas on mess arenenud? Mis on muutunud?
Selle aasta suurim uudsus oli külalismaa määramine, mida tegime esmakordselt. Tänavu oli see maa Ukraina. Samuti oli messi programm palju laiaulatuslikum kui seni.
2014. aastast peale on kunstiprojektid olnud väljas eraldi näitusehoones. Sel aastal esitlesime Lewbeni kunsti sihtasutuse hiljuti omandatud kollektsiooni: vaadata oli maailmakuulsa muusiku ja kunstniku Vladimir Tarassovi audio- ja videoinstallatsioon „Kuuekümnendad“, Veneetsia biennaali Leedu paviljoni kunstniku Dainius Liškevičiuse teos „Labürintjas“ ja Jonas Mekase spetsiaalselt „ArtVilniuse“ tarvis valminud „Visuaalse kunsti keskus“.
Messi algusaastast peale on toimunud skulptuuride ja installatsioonide näitus „Takas“ ehk „Rada“, millest on nüüdseks kujunenud rahvusvahelise staatusega sündmus. Seal osales seitseteist kunstnikku Leedust, Lätist, Ukrainast, Venemaalt ja Lõuna-Aafrika Vabariigist.
2014. aastast on meil eraldi väljas olnud välisriikide videokunst: sel aastal näitasime „Videonale“ (Saksamaa) programmi. 2014. aasta „ArtVilniuse“ fookus oli fotograafial ning tulemus on tunda, sest 2015. aasta on olnud fotole väga edukas. Mitmed väliskogujad ja -kuraatorid on huvitatud just Leedu fotograafiast.
Kuidas iseloomustate Leedu kunstiturgu?
Leedu kunstiturg on küllaltki noor, arenemisjärgus. Leedu kunstimuuseum ostab väga vähe teoseid, nii et initsiatiiv tuleb ennekõike eraisikutelt, kes on loonud ka Leedu Moodsa Kunsti Keskuse. Erafirmade mõju leedu kunstiturule on väga oluline. Hea sellekohane näide on tänavuse „ArtVilniuse “ partneri Lewben Groupi loodud sihtasutus, kes ostab parimate Leedu ja väliskunstnike teoseid. Meil on ka kunstioksjon, mida on peetud kaheksa aastat ning kus on igal aastal müüdud järjest rohkem teoseid.
Leedus on üle neljakümne galerii, osa neist on eragaleriid (viisteist müüb aktiivselt teoseid), teised institutsionaalsed (Leedu Kunstnike Liidul on seitse galeriid, Vilniuse Kunstiakadeemial viis), osa galeriisid on munitsipaalomandis (fookus on rohkem rahvusvahelistel projektidel, neid rahastab Vilniuse kultuurinõukogu). Rahvusvahelistel messidel osaleb siiski ainult viis Leedu galeriid. Tavaliselt esindab Leedus kunstnikku üks galerii, kes suhtleb temaga personaalselt. „ArtVilniusel“ täheldame galeriide olukorra paranemist ning seda, et kunstnikud on hakanud suhtuma galeriidesse vastutustundlikumalt.
Kuidas hindate Baltimaade koostööd kunsti vallas?
Balti riikide kunstialast koostööd peab hoidma ja tugevdama. Läti galeriidega on meil väga lähedased suhted. Osalemine kunstimessidel avab mitmeid uksi ning lisab kontakte. Koostöö elavdamiseks kutsume nüüdsest messil osalema mõne külalisriigi. Nagu eespool jutuks tuli, oli see sel aastal Ukraina, järgmisel on Poola, 2018. aastal kutsume 100. iseseisvuspäeva puhul Läti ja Eesti.
Keegi ei ole loonud midagi olulist omaette vaikselt nurgas istudes, sellepärast näen koostööd ainukese lahendusena.
Kes on teie lemmikud kunstimaailmas?
Galeriidest White Cube, Gagosian, Lison, Hauser ja Wirth. Kunstnikest Damien Hirst, Anish Kapoor, Jeff Koons, Sarah Lucas, Ai Wei Wei, Miroslaw Balka jt. Leedu kunstnikest Jurgis Mačiūnas, Jonas Mekas, Žilvinas Kempinas, Antanas Sutkus, Algimantas Kunčius, Povilas Ričardas Vaitekūnas, Žilvinas Landzbergas, Donatas Jankauskas Duonis jt.
Millised on teie meelest olulisemad kunstisündmused maailmas?
Kunstimessidest „Frieze“ (Inglismaa), „Arco Madrid“ (Hispaania), „Art Basel“ (Šveits, USA, Hongkong), sündmustest Veneetsia biennaal, Kasseli „Documenta“, „Manifesta“.
Millised on meediakanalid, mida üks kunstiarmastaja peab jälgima, et ikka asjaga kursis olla?
Arterritory, Artfacts.net, Artguideeast, echogonewrong.
Millised Eesti kunstnikud on teile eriliselt meelde jäänud?
Jaanus Samma, Merike Estna ja Kaido Ole.
Autor: Andra Orn, NOAR
Artikkel ilmus kultuuriväljaandes “Sirp” 11.09.2015
