Marokos Larache’i-nimelises kaluri linnas 1960. aastatel üles kasvades puutus Hassan Hajjaj fotograafiaga kokku inimesi pildistavate ja siis fotod portreteeritavatele müüvate tänavafotograafide, rannamelu jäädvustavate rannafotograafide ning filmiplakatite fotode kaudu. Toona töötas tema isa juba Londonis ning ülejäänud pere elas Marokos, aga 1970. aastate alguses kolis Hassan koos õdede ja emaga isa juurde ning see märkis täiesti uue peatüki algust noore Hassani elus.
„Minu jaoks algas kõik siis kui ma 12-aastasena Londonisse jõudsin, ma tahtsin sõpradele oma riiki tutvustada. Nemad olid pärit Kariibidelt, Brasiiliast, Indiast ja mujalt ning nende paikade kultuur oli kõigile tuttav: reggae, Pelé, samba, kalüpso, rai-muusika jne. Ma tahtsin näidata, et olen ka lahedast kohast pärit, nii et hakkasin ka looma – tegin graffitit ja pildistasin laenatud kaameraga väljamõeldud stseene üles. Segasin Maroko ja meie kõigi koduks oleva Londoni kirevat kultuuri. Aga asjad hakkasid tõeliselt edenema 1989. aastal kui Zak Ové käest omale kasutatud Pentaxi ostsin,“ ütleb Hassan Hajjaj. Praeguseks on tema looming jõudnud näiteks New Yorgi Brooklyni muuseumi, Los Angelese kaasaegse kunsti muuseumi ning Londoni Victoria ja Alberti muuseumi kogudesse.
Hajjaj laenab, segab ja toob oma loomingusse erinevat kunstilist keelt ning käsitleb seeläbi kultuurilise omastamise teemat ehk ühe kultuuri väljendusvahendite kasutamist teises, kohatus kontekstis. Fotografiska Tallinn näituste juht Maarja Loorents: ‘Uus aasta toob meie majja palju põnevaid fotograafe kaugemalt ja lähemalt. Heameel on uut aastat alustada just Marokost pärit mitmekülgse kaasaegse kunstnikuga, kelle looming avab meile maailma, mis meile kauge ja tundmatu, aga samas nii rikas ja eriline. Tema tööde raamid on omaette vaatamisväärsused, tehtud nupukalt taaskasutatud materjalidest on need on lausa omaette teosed.’
Hajjaji kunst on täis elurõõmsaid värve, mustreid, energiat, rütmi ja lennukaid ideid. Tema loomingus kohtuvad tänapäevane London ja kõikvõimalikud Marokost pärit materjalid ning vaataja tunneb kohe ära, et tegu on läbi ja lõhki kunstniku, fotograaf Hassan Hajjaji teostega. Olgu tegu fotode, installatsiooni, popiliku moe, sisekujunduse või Marokost pärit taaskasutatud argiesemetest valmistatud mööbliga, igal juhul on Hajjaji kunsti läbivaks jooneks teatav hiphopile ja reggaele omane rütmilisus.
„Omal käel kunstnikuks õppimise juures hindan just lakkamatut katsetamishimu ja võimalust vigu teha ilma, et peaks oma maine pärast muretsema. Eelkõige innustab mind kunstiga tegelema soov inimesi liigutada ja arutelusid algatada. Mul ei pruugi alati kõiki vastuseid olemas olla, aga pidevalt muutuvas kultuuris tuleb küsimusi küsida, et inimesi aina uuesti mõtlema panna,“ ütleb Hassan Hajjaj, kes elab Londonis ja Marrakechis, kus tal on muuhulgas ka pood, kus saab ka sõpradega niisama aega veeta. „Kultuur muutub pidevalt. Näiteks mis puudutab looride kandmist: minu vanaema ei teinud seda, minu ema kannab, mu õed jällegi mitte. Sümbolid muutuvad vastavalt kontekstile. Et ka minu loomingus kohtab loore, võiks vaatajale veel mõtteainet anda…”.
Hassani teoseid võib leida mitmetest kollektsioonidest nagu Brooklyni muuseum New Yorgis, Newarki muuseum New Jerseys Los Angelese kaasaegse kunsti muuseum, Guggenheimi muuseum Abu Dhabis, Maxxi muuseum Roomas, Victoria ja Alberti muuseum Londonis, Farjami kollektsioon Dubais, Islami kultuuride instituut Pariisis, Kamel Lazaari fond Tuneesias jpt. 2014. aastal võitis Hajjaj New Yorgi PULSEi auhinna, 2011. aastal Sovereigni Aafrika kunstiauhinna ning 2009. aastal oli ta Jameeli auhinna üks finalistidest.
Hajjaji’d nimetatakse sageli ka Marrakechi Andy Warholiks. „Esimest korda öeldi seda mingis artiklis 1990. aastatel. Ühest küljest on ju tore kui võrreldakse niisuguse legendaarse kunstnikuga, aga samas tekitab küsimusi, miks peab Põhja-Aafrika, selle nn kolmanda maailma nähtusi tingimata võrdlema Lääne kultuuriga…“, arvab kunstnik.
Pealkiri „Vogue, araabia erinumber“ viitab tagasi ühele Hajjaji kogemusele kui ta oli inglise keelega abiks ühele sõbrale, kelle juures üks suur moeajakiri pildistamas käis. Ta märkas, et mitte ükski asjaosaline, ei meigikunstnikud, modellid ega fotograafid polnud Põhja-Aafrikaga mitte kuidagi seotud. Kõik lennutati mujalt kohale ja sõbra kaunist aeda kasutati lihtsalt eksootilise taustana. Pärast seda otsustas ta korraldada fotosessiooni, kus osalevad kohalikud modellid, kasutatakse kohalikku disaini ja arvestatakse kultuurikontekstiga – ja nüüd saabki seda seeriat Fotografiskas näha.
Näitus „Vogue, araabia erinumber“ on Fotografiskas avatud 14.jaanuar-17.aprill 2022.a
Fotod: Pressimaterjalid