Soome visuaalkunsti turu olukord on hetkel ühtaegu väljakutsuv ja võimalusterohke, selgub värskest Frame Contemporary Art Finlandi tellitud raportist ArtMarketReport2025. Uuring, mille koostas Futuarts Oy, analüüsib nii rahvusvahelisi trende kui ka Soome turu eripärasid, galerii- ja müügistatistikat ning kogujate ja investeerijate arvamusi. Tulemustest joonistub välja mitmetahuline pilt: tugev produktsioon ja kõrge kunstiline tase on olemas, kuid turu struktuursed probleemid piiravad nii müügimahtu kui ka kunstnike elujõulisust.
Galeriide müük langenud poole võrra
Frame’i raport New Opportunities in the Finnish Art Market and Art Investment näitab, et Soome galeriide kogumüük on kümnendiga kahanenud 10,3 miljonilt eurolt (2016) 5,2 miljonile eurole (2024). Tegu on peaaegu 50% langusega, mis aitab selgitada üldist pessimistlikku meeleolu Helsingi kunstiringkondades. Kuigi osa galeriisid ei pruukinud vabatahtlikku küsitlust täita, ei viita miski sellele, et turul reaalselt paremini läheks: müügimahud on madalad, ostjaskond vananeb ja kaasaegne kunst on marginaalne.’
Soome kunstiturg on rahvusvaheliselt üsna väike ning müügimaht on viimastel aastatel märgatavalt kahanenud. 2024. aastal teatasid Soome galeriid kokku umbes 5,2 miljoni euro suurusest kunstimüügist, mis on oluliselt väiksem kui 2023. aasta 6,9 miljonit ja 2022. aasta ligi 9,8 miljonit eurot. Lisaks toimus müük umbes 1 420 teose eest, mis peegeldab nõrka ostuhuvi võrreldes varasemate aastatega. Kokku tegutses 2024. aastal Soomes 127 galeriid 31 linnas, mis näitab küll turu mitmekesisust, kuid ostjaskonna nappust.
Galeriisid külastas umbes 1,6 miljonit inimest, korraldatud näitustel eksponeeriti üle 2 800 teose ja toimus üle 1 400 erineva sündmuse (näituste avamised, vestlused, giidituurid jt). See näitab, et huvi visuaalkunsti vastu on olemas, ent majanduslik osa ei peegelda avalikku kultuurihuvi.
Kärped ja poliitiline surve
Langus müügis langeb kokku sellega, et Soome valitsus on viimase aasta jooksul vähendanud toetusi kultuurivaldkonnale laiemalt. See mõjutab:
- kunstiharidust
- kunstnike stipendiume
- institutsioonide programmilist võimekust
- kuraatorite ja kriitikute töötingimusi
Jaakko Pallasvuo rõhutab Kunstkritikk artiklis, et kunstist on saanud „madala staatusega teema”, mis poliitilistes debattides ei leia toetust — eriti praeguse valitsuskoalitsiooni raamistikus.Sama rõhutab Sandra Jõgeva Eesti kunsti kohapealt „Kunsti tähtsuse langus ühiskonnas on suurim takistus laste ja noorte kultuurivaldkonna juurde toomisel.“ Õpetajate Leht
Raport toob välja mitu Soome kunstituru kitsaskohta, mis pärsivad selle kasvu:
- turu stagnatsioon ja müügimahu langus,
- nõrk sekundaarne turg (kauplemine juba eksisteerivate teostega),
- rahvusvahelise nähtavuse puudumine,
- piiratud ja aeglaselt uueneb ostjaskond,
- keräilijate ja investorite vähene kaasatus teistesse kunstivaldkondadesse.
Siiski rõhutab raport, et Soome kunstil on märkimisväärne potentsiaal. Riigis on kõrgetasemeline kunstiharidus, tugev visuaalkunsti produktsioon ning suur huvi Soome kaasaegse kunsti vastu ka välismaailmas. Turg vajab siiski strateegilisi samme, et seda potentsiaali rakendada.
Uued ärimudelid ja digilahendused
Raport rõhutab vajadust uuendada kunstituru ärimudeleid, tuues sisse uusi tulukanaleid ja digitaalseid teenuseid, mis võiksid laiendada ostjaskonda ning parandada turu likviidsust. Online-platvormide ja digikanalite kasutamine on esile tõstetud kui üks peamisi võimalusi kogujate ja ostjate ligimeelitamiseks ning turu nähtavuse tõstmiseks nii kodu- kui ka välismaal.
Ühtlasi vaadeldakse raportis kunstituru arengut nii galerii müügi, kogumike, kui ka finantsteenuste perspektiivist — kaasa arvatud kunst kui alternatiivne investeering. Uuring rõhutab, et kunst ei ole ainult esteetiline kogemus, vaid võib olla ka osa investeerimisstrateegiast, kus väärtus sünnib koos kultuurilise identiteediga.
Turu struktuuri ja rolli laiem kontekst
Raport paigutab Soome kunstituru maailmaturul toimuvate trendide konteksti. Rahvusvaheliste analüüside, statistika ja intervjuude alusel tõdetakse, et struktuursed muutused on toimunud ka mujal ning kogujate-publiku suhted on muutunud mitmekesisemaks. See tähendab, et kasvava rolli omandavad uued segmendid nagu emerging market(tõusvad turgud), primaarne turg (esimüük) ja sekundaarne turg (teosega seotud järelturud), mille dünaamika on Soomes võrreldes suuremate turgudega tagasihoidlikum.
Selgub, et Soomes on tänu digitaaltehnoloogiate arengule turg muutumas nähtavamaks ja marginaliseeritumate segmentide müük võib kasvada, kui ollakse võimelised kaasama uusi ostjaskondi ja laiendama suhteid kogujatega.
Kuidas tugevda turgu? Soovitused
Raport sisaldab mitmeid soovitusi kunstituru arendamiseks:
- uute ärimudelite väljatöötamine,
- avaliku ja erasektori koostöö tugevdamine,
- galeriide rahvusvahelise tegevuse ja ekspordi toetamine,
- nooremate ja mitmekesisemate kogujate kaasamine,
- digitaalsete platvormide ja teenuste kasutuselevõtt,
- kunst ja investeerimine kui strateegia publiku laiendamiseks.
Raport rõhutab, et kunstituru tugevdamine ei ole ainult majandusküsimus, vaid mõjutab kogu visuaalkunsti ökosüsteemi elujõulisust ja kunsti positsiooni ühiskonnas. Tugev kunstiturg loob uusi tuluvõimalusi, suurendab publiku hulka ja toetab kunstnike pikaajalist karjääri, mis omakorda tugevdab Soome kaasaegse kunsti positsiooni nii kodu- kui ka rahvusvahelisel areenil.
Soome kunstiturg – väike, ent võimalusterikas
Kokkuvõtlikult näitab raport, et kuigi Soome kunstiturul on selged struktuurilised takistused ja müük on väike võrreldes mõne suurriigi turuga, on olemas tugev kunstiline ja hariduslik vundament, mis annab aluse tuleviku kasvuks. Tähtis on vaadata kunstile nii kultuurilise kui ka majandusliku kapitalina — see laiem perspektiiv võib aidata Soome kunsti jõuda suurema tuntuse ja aktiivsema turunišini ka rahvusvaheliselt.
Raport rõhutab, et kunstimüügi ja ärimudelite uuendamine pole pelgalt majandusküsimus — see mõjutab kogu visuaalkunsti ökosüsteemi kestlikkust.
Kunstnike tunnetus: turu nõrgenemine on tajutav
Jaakko Pallasvuo kirjeldab aga olukorda kunstnike seas kui „madalseisu, mis mõjutab kõigi motivatsiooni ja väljavaateid”.
Tuues esile, et
- Soome pole osalenud Veneetsia biennaali põhiväljapanekus alates 2015. aastast
- institutsioonid püüavad toime tulla kärbete ja kasvava töökoormusega
- noored kunstnikud otsivad väljapääsu minimalistlike ja kontseptuaalsete suundade kaudu
Kunstimuutuste taustal kõlab raporti põhijäreldus selgelt: Soome kunstiturul on vaja süsteemset uuendamist, mitte ainult one-off projekte.
Allikad:
Frame Finland
Kunstkritikk (27.11.2025), Consolation Prize — Jaakko Pallasvuo
Uuring
