“SA EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskusesse Kanut jõudis Peeter Alliku maal 2022. aasta kevadel. Naisakt (75 x 63 cm) oli teostatud üpris õhukesele ilma toestuseta papile, mis oli tõenäoliselt saanud mingil hetkel niiskust ning hakanud deformeeruma – maal lainetas ja ei näinud enam esteetiline välja,” selgitas Nilp. Nagu kunstnikud tihtilugu teevad, siis oli ka siin Allik materjali taaskasutanud ning maalinud teose tagaküljele teise teose.
- Kunstniku signatuur esiküljel ning maali tagakülg – tõenäoliselt on tegu mõne vanema teose või eskiisiga, näha on laiali hõõrutud temperevärvi.
Nilp lisas, et kunstniku signatuur asus nii esiküljel, alumises paremas nurgas kui ka tagaküljel, kus oli ülaossa hariliku pliiatsiga kirjutatud DISAINER P. Allik ning selle all väiksemalt P. Allik II 84. “Maali esikülje vasakus ülemises servas asusid kahjustused, mis olid tõenäoliselt tekkinud mehaanilisel teel ja tekitanud maalikihti kaokohad, kus paljandus aluspapp,” kirjeldas Kanuti maali, metalli ja puidu konserveerimise osakonna juhataja teose olukorda.
- Vasakus ülemises nurgas olevad mehaanilised kahjustused.
“Maali servadel asusid väiksemad rebendid, ümberringi kinnitusnaelte augud. Maalikihi enda side alusega oli hea, maalikihi irdumist ei esinenud ning kahjustunud olidki vaid need kohad, kus aluspapp oli kannatada saanud. Maali pind oli aga aja jooksul määrdunud ning kaetud osaliselt tundmatut päritolu pritsmetega. Teost raamistas lihtne okaspuidust profiilraam, mis oli kaetud sinakasrohelise temperevärviga. Raam oli väga määrdunud ja tolmune ning servadel esines väiksemaid värvivaringuid.”
Grete sõnul oli kliendi peamiseks sooviks alusmaterjali deformatsiooni kõrvaldamine ehk, et teos ei lokiks enam raamis, vaid oleks ühtlaselt sile. “Sedalaadi kahjustusi aitab üldiselt kõrvaldada pressimine, kuid kui teost millegagi pärast pressi ei toestata, siis võib aja jooksul vana kõverus tagasi tulla. Seetõttu kinnitatakse tihti sarnaste teoste tagaküljele teine tugevam materjal, mis aitab maalil hoida oma vormi.” Siin aga tekkis konservaatoril küsimus – kui katame kinni tagakülje, siis kaotame justkui ligipääsetavuse seal olevale teisele teosele? Pärast põhjalikku kaalumist otsustati siiski tagakülg tugevama papiga katta, seda mitmel põhjusel.
Esiteks asub kunstniku signatuur ka esiküljel, ehk tagakülje katmisega ei kaetud kinni ainsat teosel olevat signatuuri. Tagumisel küljel oleva info saab enne kinni katmist põhjalikult ja kvaliteetselt dokumenteerida ehk info jääb siiski alles ja on hiljem taasesitatav. Et vajadusel saaks tagaküljele lisatava kergelt eemaldada, kasutatakse liimimiseks nisujahuliimi, lisaks aitab üldtoestus hästi papi rebendeid fikseerida.
Esmalt dokumenteerimine, seejärel konserveerimistööd
Konserveerimistööd algasidki esmalt põhjaliku dokumenteerimisega, mille järel eemaldati maal raamist.
- Ümbrisraamist eemaldatud maal. On näha, et kunstnik on vasakust servast maali varasemalt väiksemaks lõiganud.
Seejärel läks maal pärast kerget niisutamist mõneks ajaks pressi, et eemaldada papis olev deformatsioon. Selle järgneski juba tugipapiga taustamine, mille järel liikus maal uuesti pressi.
- Maal, mille taha on liimitud tugipapp, läheb raskuste alla pressi. Enne seda kaetakse teos filterpaberi ja vildiga, et eemaldada nisujahuliimist tulevat niiskust.
Taustamisele järgnes maalipinna puhastus triammooniumtsitraadi vesilahusega, mis eemaldas pinnalt mustuse ning pritsmed. Seejärel võis juba liikuda edasi värvikadude kruntimise ja toneerimisega – krundiga tõsteti maalikaod muu tasapinnaga samale kõrgusele ning seejärel ühtlustati spetsiaalsete retušeerimisvärvide abil ülejäänud teose pinnaga.
- Värvikadude toneerimine – konservaatori pintsli alt tulevad värvitäpid aitavad ühtlustada tervikpilti.
Lõpetuseks kaeti maal konserveerimislakiga, mis aitab ühtlustada maali pinda, küllastada värvitoone ning ühtlasi kaitsta ka maali keskkonna vanandava mõju eest (nt UV-kiirgus). Ka ümbrisraam läbis värskenduskuuri, seda puhastati, toneeriti värvikaod ning kaeti samuti kaitselakiga.
Pärast kõiki neid toiminguid oli võimalik maal taas raamiga tervikuks ühendada ning märksa värskema väljenägemisega konserveeritud maal kliendile üle anda. “Kui jälgida kõige peamiseid hoiu- ja säilitustingimusi – stabiilne keskkond, otsese päikesevalguse vältimine ning puhastamiseks vaid õrn kuivpuhastus – siis rõõmustab see maal vaatajaid veel aastakümneid, enne kui vajab uuesti korrastamist,” sõnas Nilp.
- Konserveeritud maal.
