Maaliprotsess hõlmas üle 1 800 töötunni ning kulus ligi 400 liitrit värvi. Teos katab üle 1300 ruutmeetri ning kanti metallpinnale peamiselt pintslite ja rullidega. Kavandist teostuseni kestis üle aasta – keeruline oli nii pinna lainelisus kui kuju: terminalide ümar struktuur sundis kujundit toimima erinevatest vaatenurkadest vaadatuna. Värviküllane, jõuline disain, kus on kujutatud kotkast, tolmeldajaid ja legendaarset Viiralti tamme, muudab terminali visuaalselt silmapaistvaks ja sümboolseks sidemeks põllumajanduse ja looduse vahel.
Eesti põllumeeste ühistu KEVILI juhi Hannes Pritsi kindel soov oli edastada sõnumit, et põllumees on Eestimaa looduse hoidja “Eestis on maailma mõistes väikepõllud, mis on alati olnud metsade, kivihunnikute ja kraavipervedega vaheldumisi. Seal elavad loomad, linnud, putukad: on elurikkus, mida põllumees iga hinna eest hoida soovib.”
Seinamaaling toob kaasaegse kunsti linnadest välja, sidudes selle maapiirkonna tööstusmaastikuga ning näidates, kuidas kunst võib rikastada ja muuta avalikku ruumi. Projekt rõhutab põllumajanduse ja looduse tihedat seotust, väärtustab elurikkuse hoidmist ning näitab, et ka tööstuspinnad võivad kanda kultuurilist ja kogukondlikku tähendust.
“Selline kunst avalikus ruumis on oluline ja ajas kasvava väärtusega,” sõnas Edgar Tedresaar, lisades, huumoriga et teos mõjub ka kui omamoodi „kiiruskaamera“, mis paneb möödasõitjad aeglasemalt sõitma ja ümbritsevat märkama.
Projekt valmis KEVILI 20. juubeliaasta tähistamiseks ja meenutab, kui oluline on elurikkuse hoidmine meie põllumajandusmaastikul.
