Helgi Maret Olvet
Kunstniku päritolumaa: Eesti
Helgi Maret Olvet (1930-2020) õppis 1949-1955 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis Tallinnas graafikuks ja lõpetas raamatukujundaja diplomiga, 1955.aastast töötas põhiliselt vabakutselise graafikuna. Kunstnik oli ka ERKI joonistuskateedri vanemõpetaja, Eesti Televisiooni peakunstnik ja Kaubanduspalati reklaamiosakonna juhataja. Lisaks vabaloomingule panustanud Eesti kunsti ka raamatuillustraatori, plakatisti, kujundusgraafiku ning ekslibristina (kujundanud ligi 300 eksliibrist). Raamatukujunduses ja plakatistina pälvis tunnustust just 1970-ndatel aastatel mitmete preemiatega. Lemmiktehnikaiks said esialgu litograafia ja söövitus, hiljem mitmed sügavtrükitehnikad. Abstraktset käekirja, mis Maret Olvetile omaseks sai, kujundas ta 1990-ndatel, käies kaasa ühiskonda vallanud vabadusmeelsusega – tööd “Võrsed” sirutasid oma lehti ikka vabaduse, valguse, selguse ja paremuse poole. See oli tõukeks kunstniku täielikult abstraktsele näitusele ja tööde sarjale „Dal Segno“ (märgist alates) Mitmed tema tööd või teoste seeriad väljendavad ühiskonnakriitilisust ja täidavad olulisele osundava kunsti rolli. Ta oli alati kursis parasjagu kehtivate kunstipraktikate aga eelkõige ühiskonnas toimuvaga ning läbi geomeetriliste ekspressiivsete ja pisut emotsionaalsete tööde lõi kohalolu ning valvsust. Maret Olveti pikka loominguteed iseloomustab pidev muutumine, otsimine ja katsetamine. Tema loomingu läbivaks jooneks on sümbolid, seda nii teostes kui ka pealkirjades, mis lisavad iseseisva tähenduskihi. Mareti väsimatu loojanatuur oli tundlik, mõtlev ja sügavale vaatav, sisult ja vormilt rääkis ta märkide keeles. Maret Olvet oli Eesti Kunstnike Liidus (1959), Soome Eksliibriseühingu liige ja auliige (1980) ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige ja auliige (1991). Alates aastast 1957 osalenud kunstinäitustel Eestis, tollases Nõukogude Liidus ja välismaal (Tokyo ja Jerevani biennaalil, Hispaanias, Iirimaal, Soomes jpt). Tema töid leiab nii Tretjakovi galeriist Moskvas kui Atheneumi muuseumist Helsingis ning 2015.aastal sai ta ka aasta graafiku autasu. Osaliselt tekst “Metsamüüt ja müstiline sõõr” näitusetekstidest, 2020