-
Kultuuriministeeriumi eelarve vähenemine: 2025. aastal kahanes ministeeriumi eelarve 362 miljonilt eurolt 337,3 miljoni euroni.
-
Kunstivaldkonna rahastus: Eelarveliselt suurenes kunstivaldkonna rahastus 5,9 miljonilt eurolt 11,3 miljonini. Kasvu põhjuseks olid Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks eraldatud 5 miljonit eurot ning loovisikute toetuste ümberjaotamine eelarves. Üldjoontes opereerib valdkond sama rahaga mis 2024. aastal.
-
Eesti Kultuurkapitali panus: Kõige suurema osa kunstile mõeldud eelarvest tuleb jätkuvalt Eesti Kultuurkapitali (Kulka) kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalist (KuRa) – 2025. aastal 3,85 miljonit eurot, mis on 144 100 eurot rohkem kui eelmisel aastal. Tegemist ei ole kunstispetsiifilise tõusuga, vaid samamoodi kasvasid ka kõikide teiste valdkondade sihtkapitalide vahendid. Samas kasvas ka tegevustoetuste taotlejate arv, mis viitab vajadusele stabiilsema rahastussüsteemi järele.
-
Tegevustoetused Kultuuriministeeriumi eelarvest: Mitmete kunstiasutuste tegevustoetusi vähendati. Näiteks Tallinna Kunstihoone sihtasutuse toetust kärbiti 4% (–29 012 eurot), Konrad Mägi sihtasutuse toetust 50% (–25 000 eurot), Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse toetust 5% (–9565 eurot) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusel (–7550 eurot. Eelmise aastaga samal tasemel säilitati Tegevustoetused täpselt poolel: Eesti Kunstnike Liidu galeriidel, Narva Kunstiresidentuuril ja EKKMil. Kultuuriministeeriumi tegevustoetuste real ei ole peale kärbete aastaga suuri muutusi toimunud.
-
Tegevustoetused KuRa eelarvest: Kokku toetas KuRa sihtkapital 22 asutuse 2025. aasta kulude katmist: 11 asutusel tõsteti eelmise aastaga võrreldes toetust, neljal asutusel jäi summa samaks, kahel juhul toetussumma vähenes (küsiti ka vähem). Viis asutust said toetust esmakordselt. Kümmekond taotlejat jäi joone alla.
Artikli autorite arvates peab Kulka tulenevalt ministeeriumi vähesest toest kandma liiga suurt kunstiasutuste ülalpidamise koormat. Ka kultuurkapitali juht Margus Allikmaa leiab, et asutuste ülalpidamiskulude katmise asemel võiks kulka saada rohkem tähelepanu pöörata loovisikute toetamisele.
-
Valdkonna töötasud: Kunstiasutuste Liidu liikmete seas läbi viidud küsitluse kohaselt oli 2023. aastal keskmine brutotöötasu 1474 eurot kuus, mis jääb alla nii sama aasta keskmisele palgale (1832 eurot) kui ka kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtasule (1600 eurot). Asutuste programmi panustavate vabakutseliste kunstnike tasud on läbivalt madalad ja ebaühtlased. Lahenduseks võiks olla tegevustoetuste reform ja kunstnikutasude toetamise süsteemi loomine.
-
Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsed garantiid: Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsed garantiid: autorid toovad välja vajadust parandada vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid tagatisi, sealhulgas ravikindlustust ja pensionisüsteemi. Lahendustena mainitakse sotsiaalmaksu arvestuse muutmist aastapõhiseks ning universaalse ravikindlustuse kehtestamist.
Täismahus artikliga saab tutvuda siin: https://www.sirp.ee/kunstivaldkonna-rahastamine-renoveerimine-on-alanud-aga-remonti-alles-ootame/
