Kunstinäitused üha populaarsemad
Kunstinäitused üle Eesti kogusid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse andmetel 2023. aastal rekordilised ligi 2,5 miljonit külastust. See on viimaste aastate parim tulemus ning ületab märgatavalt koroona-aegset mõõna 2021. aastal, mil näitusi külastati ca 930 tuhandel korral.
Kasvu näitavad ka Statistikaameti andmed: kultuuris osalemise uuringu kohaselt on viimastel aastatel stabiilselt tõusnud nende Eesti inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul vähemalt korra külastanud kunstigaleriid, kasvades 17,9% pealt 2017. aastal 24,1% peale 2023. aastal. See tähendab, et kunstinäitustest saab regulaarselt osa ligikaudu veerand täiskasvanud elanikkonnast, mis on veidi üle 270 tuhande inimese.
Neid andmeid võrreldes tasub meeles pidada, et Statistikaamet uuris, kas inimesed on aasta jooksul üldse mõnd kunstigaleriid külastanud (see tähendab, et ei olnud vahet, kas külastusi oli üks või mitu), samal ajal kui Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus kogus andmeid näituste põhiselt ning kirja läksid kõik külastuskorrad — on tavapärane ja pigem levinud, et üks inimene külastab aasta jooksul mitut näitust. Ühtlasi võib ühes ja samas toimumiskohas olla paralleelselt avatud mitu näitust. Samuti keskendus Statistikaamet Eesti elanikele, kuid kohalikke näitusi külastab märkimisväärsel hulgal ka väliskülalisi.
Viimaks on oluline ka tõik, et statistikaamet kogub muuseumide ja kunstigaleriide külastamise kohta infot eraldi, samas kui KKEKi statistikas sisaldub kõigi näitusepaikade programm. See tähendab, et Statistikaameti puhul sisaldub osa kunstinäituste külastamise statistika osalt kindlasti ka muuseumide külastusnumbrite andmetes – uuringu kohaselt külastas mullu mõnda muuseumit 43,8% elanikest.
Kes on külastaja?
Ehkki aeg-ajalt võib kuulda arvamust, justkui korraldataks kunstinäitusi ja -sündmusi vaid väikesele “siseringile” ning näitustel käivad ainult kunstivaldkonnaga seotud inimesed, siis võib kindlusega väita, et see väide ei vasta tõele. Lisaks külastajanumbritele ja statistikale, mis viitavad oluliselt laiemale külastajaskonnale, selgus see ka möödunud aasta lõpul Kunstiasutuste Liidu tellimusel Antropoloogia Keskuse poolt läbi viidud kvalitatiivsest kunstinäituste külastajauuringust. Ehkki uuringu kohaselt on tõepoolest ka kunstiprofessionaalid ise üks näituste sihtrühm (ent see on nõnda igas valdkonnas), eristuvad nende kõrval veel mitu eri vanuserühmadest ja huvidega külastajagruppi. Uuringu tulemusena joonistus välja viis erinevat kunstinäituste külastajapersoonat, kes esindavad olulisemate publikugruppide koondportreesid. Olenevalt persoona erinevatest karakteristikutest (vanus, huvid, hariduslik taust jne), erines ka nende vastuvõtlikkus kaasaegsele kunstile ning soovitused, mida saavad näituseasutused konkreetse publikugrupi kaasamiseks ära teha.
Kunstinäitustelt otsitakse nii intellektuaalset stimulatsiooni, elamusi kui ka meelelahutust. Samuti on mitmete külastajagruppide jaoks oluline näitustel käimise sotsiaalne mõõde – see on tegevus, mida meeleldi võetakse ette pere ja sõpradega. Mõnevõrra üllatuslik oli taipamine, et kaasaegsest kunstist saadakse osa palju enam, kui inimesed ise endale teadvustavad – nõnda arvasid mõned küsitlusele vastajad, et nemad kaasaegse kunsti publik ei ole, kuid süvaintervjuust selgus, et tegelikkuses on tegemist regulaarsete kaasaegse kunsti näituste külastajatega. Ennekõike kiputi kaasaegset kunsti seostama väga kitsalt üksikute žanrite või teostega, kui tegelikkuses võtab kaasaegne kunst väga erinevaid vorme, ulatudes (dokumentaal)fotograafiast ruumiinstallatsioonide ja tarbekunstini.
Uuringud:
Eesti kunstinäituste statistika (2023). Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Vähemalt 15-aastaste kultuuris osalemise uuring (2024). Statistikaamet
Kunstinäituste külastajauuring: Kes on kaasaegse kunsti publik? (2024). Antropoloogia Keskus
Lisainfo:
Kadi-Ell Tähiste
Kunstiasutuste Liidu tegevjuht
kadi-ell@kael.ee
