Aguraiuja tõdeb, et institutsiooni programm on peamiselt suunatud edasijõudnud publikule. Ta toob välja, et kuigi levinud on arvamus, et kunstiasutuse juhi roll peaks hõlmama ka peakuraatori ülesandeid, nõuavad need kaks valdkonda erinevaid oskusi ja isikuomadusi. Lasnamäel, kus ei ole vajadust omatulu teenimiseks, on olnud võimalik katsetada ja rohkem riske võtta. Vabaduse väljakule naasmine toob kaasa oluliselt suurema vajaduse teenida omatulu, mille saavutamiseks on koostatud selged plaanid, et siduda erinevaid näitusepindu ja Ku-Ku klubi. Intervjuus tõdeb Aguraiuja, et Kunstihoone programm peabki soodustama diskussioone ja arutelusid, isegi kui need tekitavad erimeelsusi.
Sul on väga mitmekülgne taust, alates turundusagentuurist IMPACT 80/20, oled olnud seotud Teater NO99-ga (2010-2017), kus tegelesid finantseerimise ja rahvusvahelise müügiga. Oled loonud ja juhtinud filmikompaniid Itamambuca Filmproduction (2016–2023), kus juhtisid ligi 160 loovisikut. Millised on erinevused nendes valdkondades, mis murekohad näiteks rahastuse ja juhtimise vallas?
Minu senistes tegutsemisvaldkondades organisatsiooni juhtimisel ei ole väga suurt erinevust, kuna kõik need valdkonnad on sellised, kus tulemus saavutatakse tänu tiimis olevatele inimestele. Juhi ülesanne on vaadata, et iga töö jaoks oleks parim inimene, et sellel inimesel silmad säraksid ja et tema teel oleks võimalikult vähe takistusi. Loovmeeskondade ja loovorganisatsioonide juhtimisel on ennast täis ja kõigest kõike kõige paremini teadev juht kõige suurem takistus. Pingutan igapäevaselt, et mitte olla see takistus.
Kunstihoone on üles ehitatud väga demokraatliku ja lameda hierarhiaga organisatsioonina. Kõigil inimestel on väga suur tegutsemisvabadus ja sõnaõigus. Oleme omavahel tiimis kokku leppinud, kuhu suunas me liigume ja mida me teeme, aga seda, kuidas keegi oma tööd tegema peab, ei ütle mina teistele elu sees.
Olete tänaseni seotud riidebrändidega WAB OÜ & Retail Operations OÜ (Noa Noa) Kuidas jõuate kõige sellega tegeleda Kunstihoone juhtimise kõrvalt?
Antud ettevõtetes olen ma ühe partnerina kolmest taustajõud ning ei tegele nende igapäevategevusega. Minu tähelepanu on 100% Kunstihoonega.
Millised on teie arvates peamised omadused ja oskused, mida Kunstihoone juhilt eeldatakse? Kuidas erineb praegu renoveerimisprotsessis oleva Kunstihoone ja ajutisel pinnal asuva Kunstihoone juhi töö klassikalisest kunstiasutuse juhtimisest?
Mind võeti Kunstihoonesse tööle kahe lootuse ja eesmärgiga: et Kunstihoone jõuaks renoveerimiseni ning et Kunstihoone oleks Eesti kunstivaldkonnas laiem suunanäitaja ja eestkõneleja. Esimese eesmärgiga on täitsa hästi, teisega veel töö käib.
Kuna ma juhin elus esimest korda kunstiasutust, siis mul ei ole õrna aimugi, mida tähendab „klassikaline kunstiasutuse juhtimine“. Olen märganud, et kunstiväljal ollakse tihti harjunud, et kunstiasutuse juht on ise ka peakuraator. Mina sellisesse lähenemisesse ei usu. Asutuse juhtimine ja kunstinäituste kureerimine on kardinaalselt erinevad tööd, mis eeldavad erinevaid oskusi, teadmisi ja isikuomadusi. Väga andekatel inimestel keskmisest väiksemates asutustes on loomulikult mõistlik need ametid ühendada, kuid suuremas kunstiasutuses on targem need kaks asja lahus hoida.
Kuidas leiad tasakaalu institutsiooni arendamise, kunstiprogrammi kureerimise ja praktilise ehitusprotsessi juhtimise vahel?
Kunstihoonel on väga tugev meeskond. Kunstiprogrammi kureerimisega tegelevad Siim Preiman ja Tamara Luuk. Aasta lõpus hakkame tagasikolimise valguses otsima ka kolmandat majakuraatorit. Ehitusprotsessi juhib igapäevaselt väga tugeva riigisektori ehitusjuhtimise taustaga Toomas Laumets. Kuna minul juhatuse liikmena lasub lõplik vastutus kõige eest, arutame me regulaarselt kuraatoritega programmi küsimusi ja Toomasega ehitusküsimusi. Minu põhirõhk läheb praegu siiski institutsiooni arendamisele, sest peame olema 1,5 aasta pärast valmis uue sisuga maja avamiseks.
Palun kirjeldage, milline on Kunstihoone olnud roll Eesti kunstimaastikul minevikus, kuidas see on muutunud ajas ning millised eesmärgid on tulevikuks?
Kunstihoone ajaloost on Johanna Jolen Kuzmenkolt valmimas ülevaatlik raamat, milles tuuakse kenasti välja Kunstihoone märgilisus ja tähtsus Eesti kunstivaldkonna jaoks läbi 90 aasta. Kunstihoone eesmärk on endiselt olla näitusi loovate kunstnike jaoks võimalik parim partner ja kunstipubliku jaoks võimalikult mitmekülgset programmi pakkuv ülikvaliteetne näitusemaja.
Millised on seatud tuleviku eesmärgid nii programmiliselt kui sihtrühma näol? Kindlasti on eesmärgid ka veidi erinevad hetkel kui hoone renoveerimisel.
Peale renoveerimist saab Kunstihoones olema rohkem ja erinevamate võimalustega näitusepindu, kui seal seni on olnud. Programmiliselt kavatseme jätkata samas vaimus ehk siis Kunstihoones näidatakse erinevate generatsioonide kaasaegsete kunstnike soolo- ja grupinäitustega. Meie juures võib toimuda nii keskmisest noorema kunstniku elu esimene suur soolonäitus kui ka lugupeetud vanameistri paarisnäitus koos mõne maailmakuulsa kunstnikuga. Asukoht Lasnamäel ei ole meie programmilisi valikuid mõjutanud. Meie jaoks kõige tähtsam sihtgrupp on haridusprogrammidega majja tulevad lapsed ja noored.
Kunstihoone renoveerimine peaks valmima 2026. aasta lõpus. Millises etapis on projekt praegu ja kas kõik kulgeb vastavalt plaanidele?
Vabaduse väljaku hoone on antud üle ehitusettevõttele Nordecon ning nad on alustanud renoveerimistöödega. Hetkel läheb kõik plaanipäraselt.
Mis saab Lasnamäe hoonest pärast peahoone valmimist? Kas nüüd on juba selge, milliseid funktsioone see tulevikus täitma hakkab?
Meie oleme valmis Lasnamäel jätkama, kuid meil ei ole selleks raha. Edasine tulevik on hetkel veel seega lahtine.
Kunstihoone programm tekitab palju diskussioone. Millised on põhimõtted ja kriteeriumid, mille alusel näituseprogrammi koostate? Kas on lähiajal oodata mõningaid suunamuutusi?
Teeb suurt rõõmu, et Kunstihoone programm tekitab diskussioone! Oleme märganud, et meie väga mitmekülgne programm tekitab vastakaid reaktsioone. Ühed on vaimustusest ühest näitusest ja teised teisest näitusest ning mõned ei mõista kolmandat ja teised neljandat. Oleks väga õudne, kui kõik meie programmis olevad näitused meeldiksid kõigile. Oleme võtnud eesmärgiks prognoosida, millised teemad on lähiajal ühiskonnas pead tõstmas või millised vajaksid tugevamat kriitilist tõstatamist diskussiooni alustamiseks. Nende teemade pealt meie kuraatorid tegelevad kunstnike (või majaväliste kuraatoritega), et sünniksid näitused, mis oleksid teravalt aktuaalsed, kunstiliselt tasemelt põnevad ja intrigeerivad. Olen sügavalt seda usku, et kunst ei tohi olla pelgalt dekoratiivne, vaid peab olema aktiivselt ühiskonnas sõna võttev ja diskussiooni algatav.
Kunstihoone erinevalt Eesti Kunstimuuseumist ei sõltu otseselt piletitulust, mistõttu saate programmi seadmisel arvestada eelkõige muude kriteeriumitega kui külastaja numbrid ja mis need oleks? Samas on külastajate arv oluline igale kunstiasutusele – millised on teie strateegiad ja plaanid publiku kaasamiseks ning külastajate arvu suurendamiseks?
Võib ütelda, et Kunstihoone programm suures osas on nö edasijõudnud publikule. Kuna meie omatulu teenimise vajadus Lasnamäel on olematu, saame olla oma programmilistes valikutes rohkem katsetav ja riskivam. Samas saame me väga hästi aru, et tegutsedes Lasnamäel, kus väga paljudel inimestel on seni olnud piiratud ligipääs ja vähene kokkupuude kaasaegse kunstiga, peame me tegema kõvasti selgitustööd. Oleme välja töötanud põhjalikud haridusprogrammid ja abimaterjalid nii lastele, kui ka täiskasvanutele, mis avavad näituse ja seal olevate teoste tausta. Meie suureks rõõmuks on külastajate arv näituse kohta Lasnamäel jäänud täpselt samaks, kui ta oli Vabaduse väljakul. Muutunud on aga publiku koosseis. Lasnamäel on meid leidnud nooremad vene emakeelega inimesed ning vähenenud on Vabaduse väljakul püsiklientideks olnud 60+ vanuses eestikeelsed prouad.
Vabaduse väljakule tagasi kolides tekib meil vajadus teenida märgatavalt omatulu ning selleks on meil olemas selged plaanid, mis seovad erinevaid näitusepindasid ja Ku-Ku klubi. Programmis me allahindlusi teha ei plaani.
Kunstnike seas tekitab suurt muret stuudiopindade küsimus, kas kõik Kunstihoone endised stuudiokasutajad saavad pärast renoveerimist tagasi oma pinnad samadel tingimustel?
SA Kunstihoone renoveerib kõik ateljeepinnad ning annab need opereerida Kunstnike Liidule. Antud küsimusele oskab vastata Kunstnike Liit.
Milline on teie hinnangul Eesti kunstimaastiku hetkeseis? Millised on suurimad väljakutsed ja kitsaskohad, aga ka tugevused ja võimalused?
Kaasaegses kunstis sünnib praegu Eesti kultuuri teravaim osa. Teeb suurt rõõmu, et meil on kunstnikke, kes läbi oma loomingu juhivad tähelepanu ühiskondlikult vajalikele teemadele ning on saavutanud tähelepanu ja tunnustust ka rahvusvaheliselt. On ülimalt kiiduväärt, et üha suurem osa kunstnikest on ülimalt professionaalsed. Kunst on töö ning kõik valdkonnas tegutsejad peavad ühiselt selle nimel pingutama, et arusaam kunstist kui täisväärtuslikust tööst muutuks laiemalt ühiskonnas normarusaamaks. Kunstiasutuste Liit on teinud Kultuuriministeeriumile ettepaneku kunstniketasude süsteemi loomiseks. Loodan, et sellega liigutakse käesoleval aastal jõuliselt edasi.
