Üks tükk korraga, 2025
Õli, akrüül, sprei
Kuusteist eraldiseisvat lõuendit moodustavad killustatud, ekraanilaadse pinna. Iga lõuend on fragment suuremast tervikust. Kompositsiooni alusmaterjaliks on tehisintellekti loodud kujutised, mis on tõlgitud maali kaudu füüsilisse vormi. Maali pinnalt leiab vihjeid pilditöötlustarkvarale – valge-hall ruudustik, sujuvad värviüleminekud, pehmed varjud, pikslid ja kustutamise jäljed. Need visuaalsed detailid viitavad töö digitaalsele päritolule, ent on taasloodud värvi ja käsitsi maalitud pindade kaudu. Kui tarkvara võimaldab teha kiireid ning lõputuid muudatusi, siis maal seevastu nõuab aega ja pühendumist. Iga kiht vajab planeerimist, iga jälg on otsus, mida alati ei ole lihtne tagasi võtta või muuta. Teos uurib pinget ja kontrasti digitaalsete tööriistade ning traditsioonilise maalimise, virtuaalse ja füüsilise, kontrolli ja kaose vahel. See on aeglane ja vaikne vastandumine digitaalse pildiloome kiirusele.