Kerge eine , 2017

Õli, lõuend

Maalidel korduv motiiv on pärit Hop galerii jugendstiilis põrandaplaatidelt, mille ornament sobib hästi kunstniku huviga visuaalselt minimalistlike, kuid kontseptuaalselt mahukate struktuuride vastu.

Tööde keskmes on nähtava ja nähtamatu piiritlemine. See on olukord, kus peened, imeväiksed sammud võimaldavad üleminekuid nende kahe staadiumi vahel. Arvukad kordused suunavad nägema ja läbi viima väikesi muutusi. Teose pealkiri on laenatud prantsuse kirjanik George Perec’i raamatust „Elu, kasutusjuhend“.

Eelma kirjeldab oma protsessi järgnevalt: „Näituse idee vormub tihti maalimise ajalise faktori ja näituse ruumikonteksti koosmõjul. Soovin, et maalide loomisele kulunud ateljeetunnid ladestuksid pildipinnale nii, et vaatajal oleks võimalik kogeda suurt hulka aega ühe korraga. Mulle meeldib töötada aeglaselt, veeta kaua oma tööde seltsis, segada värvitoone väikeste koguste kaupa. Selge visioon enne maali juurde asumist on parim viis, kuidas vaigistada kahtlusi, mis paratamatult aeglase tööprotsessi käigus tekivad.”