Elu on ees, 2025

Õlimaal

Imbi Traadi maal „Elu on ees“ kujutab lapsefiguuri seismas justkui piiril, kus lapsepõlv ja tulevik puudutavad teineteist. Stseen ei ole konkreetne paik, vaid mäluline maastik, kus isiklik kogemus ja kollektiivne kujundikeel põimuvad.

Kask ja järv taustal loovad arhetüüpse lapsepõlvemaastiku. Kask on puhtuse, alguse ja nooruse puu, järv aga sügavuse, mälu ja sisemise rahu märk. Koos moodustavad nad maastiku, mis ei ole pelgalt loodusvaade, vaid sisemine lapsepõlvemälu – koht, kuhu kuuluvad turvatunne, vaikne vaatlus ja esimesed äratundmised. Lapse kehal ja ümbruses olevad helged laigud mõjuvad kui mälulised varjutused, need ei varja , vaid pehmendavad, muutes stseeni pigem meenutuseks kui otseseks vaatamiseks. 

Vasakul on veskikivi, mis Eesti rahvapärimuses on seotud töö, aja ja elu ringkäiguga, mõjudes siin vaikse meenutusena, et elu liigub edasi oma rütmis.

Värvipinnad on üldistatud ja rahulikult kihilised, liikudes teadlikult eemale realistlikust kujutamisest. Rohelised, sinised ja mahedad lillakad toonid loovad ruumi, mis ei ole konkreetne koht, vaid seisund. See on maastik, kus aeg ei ole sirgjooneline, vaid ringlev – nagu mälus.

„Elu on ees“ ei räägi ainult tulevikust, vaid ka sellest, kuidas minevik jääb alati vaikselt kaasa. Laps ei ole siin portree, vaid seisund, see on maal lapsepõlvest kui sisemisest maastikust.