akrüül lõuendil
“Nii, nagu otsitakse unenägudele “Unenägude seletajast” vastuseid, otsin mina enda alateadvuses toimuvale vastuseid hoopis enda maalidest. Selle maali all on tegelikult peidus üks üle aasta aega vana poolik maal, mille hiljuti uuesti kätte võtsin, et lõpetada. Kurb, ängi täis autoportree nutvast endast pealkirjaga “See ei ole aus” transmuteerus nüüd hoopis valgete õitega orhideed kujutavaks maaliks “Idee” ja mu hinge saabus rahu. Lillast taustast sai pronksjaskuld — nagu ka minu lõputöö maalidel. Kuna mu lõputöö keskendus alkeemilisele sümbolismile, läksin ka seekord just sealt vastuseid otsima. Sain teada, et orhideed sümboliseerivad hinge teekonda valgustatuse poole. Just valged orhideed seonduvad puhtuse, usu ja uue algusega. Kuna maalisin orhidee vaba käega, siis ka õite arv on “juhuslik” (alateadlik). Alkeemias esindab number 5 kvintessentsi, viiendat elementi, ühendavat jõudu, mis seob ülejäänud neli elementi (maa, õhk, tuli ja vesi) — vastandite integreerumine, mis viib kõrgema olemise seisundini. Orhideede südamikesse tekkisid täiesti juhuslikult pärlid – lausa nii juhuslikult, et võitlesin neile alguses isegi vastu: “nad ei peaks siin olema”. Siis võrdlesin ise aga pärleid ideede sünniga. Pärl tekib looduses agelaselt, kiht-kihi haaval — seda võib võrrelda ka inimese individuatsiooniprotsessiga. Carl Jungi psühholoogia (mis tugines suuresti alkeemiale) kontekstis viitab individuatsioon enese teadlike ja alateadlike aspektide integreerimise protsessile, saavutamaks psühholoogiline terviklikkus. Pärlini jõudmine nõuab tööd — ta on justkui teekonna lõpus ootav auhind. Kord looduna talub ta aga peaaegu kõike ega kaota kunagi oma väärtust. Tundub, et olen vist õigel teel”