Suur suvi II, 2009
1970/2009
Ofort, Edition 30
Nagu paljude kunstnike varased tööd, on ka noore Silvi Liiva omad väga avatud, täis otse renessansilikku uudishimu ja väljendusjulgust. 1970. aastal graveeritud lehe “Suur suvi” meeleolu on vapustavalt kirgas ja õhuline, pidulikkust lisab tapeetidel ja akna taga õues lumehelveste langemist meenutav õitesadu. Boriss Bernstein kirjutab 1978. aastal, et Silvi Liiva graafika poeetiline kangas on kootud mingist naiselikust substantsist. (B. Bernstein, Inimesest ja inimeste maailmast. Rahva Hääl, 15. nov. 1978.)
“Suur suvi” on üks väheseid Silvi Liiva graafilisi lehti, mille tegelased viibivad majas, toas, mille akad on valla õitsengule ja sooja suve hingusele. Kuna õied väljendavad psühhoanalüütilises sümboolikas neitsilikkust, aknal on kindel koht maja-keha sümboolikas ja sõbratari juuste puudutamine on seksuaalse alltekstiga žest, võime nägemust “Suurest suvest” tõlgendada tütarlapseliku mõtiskluse või unistusena saabuvast küpsusest ja sellega kaasnevaist paljudest, otse lugematuist võimalustest, mille “õitest” kaugemale naiivsed lapsed küll veel ei näe ega võigi näha, kuna kaugemat tulevikku varjab nende silme eest õhuline lilleloor.
Tekst Silvi Liiva näitusekataloogist Vappu Vabar