Materjalid: lepa- ja kasetuhk ning -süsi, põletatud turvas, nõmmemännikust kogutud liiv, tempera ja õli lõuendil
Mõõdud: diptühhon, kumbki osa 200 × 144 cm
Teos lähtub umbes 70 aasta tagusest loost Niitynperäs Ida-Soomes, kus vana soome hobune veetis oma viimaseid elupäevi kaske ühendava okastraadiga piiratud heinamaal. Kui hobune ühel hommikul tavapäraselt aia juurde ei tulnud, läksid naabrid Oiva ja Viljo teda otsima. Hobune leiti lepikust ja maeti samasse paika. Tänaseks on kased suureks kasvanud ning vana okastraat on sügavale nende tüvedesse lõikunud.
Sorjonen kasutab teoses selle paigaga otseselt seotud materjale. Koos isaga langetas ta Niitynperäs leppi, põletas puud saunaahjus ning kogus järele jäänud tuhka ja söetükke. Söe jahvatas ta tolmuks ning kasutas seda koos tuha ja Lieksa männikust kogutud liivast valmistatud õlivärviga teose Colder Winds maalimisel. Teos käsitleb aineringet, looduslikke materjale ning eri päritolu materjalide ja mälestuste põimumist.