Must koer, 2024
Õlimaal vineeril
Eero Ijavoineni „Must koer“ avaneb kihilise ja pingestatud sisemaastikuna, kus kujutis ja abstraktsioon põimuvad üheks tunnetuslikuks ruumiks. Teose keskmes ei ole niivõrd konkreetne loom, kuivõrd seisund – kohalolu, mis on korraga tajutav ja varju jääv.
Kirjanduslikus ja kultuurilises tähenduses seostub must koer sageli melanhoolia ja sisemise depressiivse varjuga – seisundiga, mis liigub inimesega kaasas vaikse ja nähtamatuna. Ijavoineni maalil ei ole see vari agressiivne ega dramaatiline, vaid pigem talutav ja kohalolev, loomulik osa sisemisest maastikust.
Teose ruum jaguneb tumedamaks alumiseks ja helgemaks ülemiseks tsooniks, luues tugeva psühholoogilise vastanduse. Allpool koonduvad rasked, sügavad toonid, mis viitavad pingele ja vaikelu raskusele. Ülal muutub ruum õhulisemaks ja kergemaks, justkui avaneks teine tasand – teadvuse või alateadvuse heledam kiht.
Ülemises osas hõljub figuur, olles pigem kohalolu kui keha. See vahepealne olend näib vaatlevat allpool toimuvat kerge üllatuse või äratundmisega, justkui teadlikult, kuid ilma sekkumiseta. Tema ebamäärane olemus tugevdab teose sisemist pinget ja jätab ruumi isiklikuks tõlgenduseks.
Kompositsioon jaguneb vertikaalseteks tsoonideks, milles värvid ja tekstuurid vahelduvad nagu maastiku kihid – vesi, pinnas, taimestik ja taevas. Sinised, rohelised ja pruunikad toonid loovad sügavuse, mida läbistavad punased ja kollakad aktsendid, tuues sisse elususe ja sisemise liikumise. Pintslijäljed vahelduvad jõulisest materiaalsest õrnalt hajuvani, rõhutades teose protsessuaalset iseloomu.
Ijavoineni maalikeel toetub maastikest lähtuvatele abstraktsioonidele, kus kujundid ei ole fikseeritud, vaid pidevas muutumises. Vineeripinna füüsiline kohalolu lisab teosele raskust ja ruumilist sügavust, muutes pildi pigem keskkonnaks kui pelgaks kujutiseks.
„Must koer“ ei jutusta lugu, vaid loob seisundi. Alumise ja ülemise tsooni vaheline pinge peegeldab inimese sisemist lõhet – raskuse ja teadlikkuse, varju ja äratundmise, vaikuse ja mõtte vahel. Teos ei kujuta depressiooni kui katastroofi, vaid kui osa inimlikust kogemusest: sisemist kaaslast, keda ei saa eirata, kuid kellega saab õppida koos eksisteerima.
Teos on eksponeeritud Tartu kunsti aastanäitusel 19.12.2025–25.01.2026. Ostu korral on teos võimalik kätte saada peale näituse lõppu.
Veel sellelt kunstnikult
Soovitame ka neid teoseid
