(Haus galerii pressiteatest): „René Kari loomingu esteetika on unikaalne. Kunstniku puhtad väljapeetud maalimahud ja kontuuridega ümbritsetud värvipinnad modelleerivad peenetundelisi kogemusruume. Kontrastidele ülesehitatud kompositsioone saadavad kumavate valguste kaugused.
Pealtnäha abstraktsed, üksteisesse voogavad, lineaarsed või pehmed kujundid peidavad erootilisi vorme, näides kohati maastike, kohati merede või pilvedena taevajoonel. Kari on jäänud truuks teatud värvikombinatsioonidele, varieerides ülipeene pintslitöö tulemusel siniseid, rohekaid ja hõõguvpunaseid filigraanselt puhaste varjumängudega maalipindu. Tema laitmatu tehnika laseb aimata vaid pintsli puudutust, mitte jälge. René Kari maalilooming on kui matemaatilise täpsusega koostatud programm emotsioonide dünaamikast, mida erinevate, meid ümbritsevate vormide vaatlemine esile kutsub. Neis töödes on kõik ühteaegu nii liikumises kui ka staatiline, teoreetiline ja kalkuleeritud, ent samas kandes otsekui stiihia seletamatult kaasakiskuvat energiat.“
Preemia kandidaatideks esitati sel aastal kunstiinstitutsioonide poolt lisaks laureaadile Vano Allsalu järjepideva tegevuse eest veendunud abstraktsionistina, Alexei Gordin isiknäituste „Selles galeriis täituvad unistused“ Vaal galeriis ja „Alexeithymia“ Lõputu Elu galeriis ning osalemiste eest grupinäitustel „Mis saab neist armsatest tüdrukutest?“ Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (kuraator Tamara Luuk), „Field of Vision“ Halmetoja galeriis Helsingis ja 48 Stunden Neukölln kunstifestivali grupinäitusel „Yeah, But…“ Berliinis;
Angela Maasalu isiknäituse „Klaasist südamega narr“ eest Tartu Kunstimajas (kuraator Maria Arusoo) ja osalemise eest grupinäitusel „Teisel pool suure unustuse mõõgalööki“ Narva kunstiresidentuuris NART (kuraator Maria Helen Känd); Lilian Mosolainen isiknäituste „Memento Vivere“ Draakoni galeriis ja „Kevadsomnambuulia“ eest Luunja vallamajas, Katrin Piile isiknäituste „Paremad ajad…“ (koos Art Allmägiga) Rüki galeriis Viljandis ja „Idülli otsingud“ Tütar galeriis Tallinnas eest, Maria Lapteva Sidljarevitš isiknäituse „Mis sai sellest armsast tüdrukust?“ Draakoni galeriis ja maaliseeria eest Kunstihoone Lasnamäe paviljoni näitusel „Mis saab neist armsatest tüdrukutest?“ (kuraator Tamara Luuk), Evelin Zolotko isiknäituste „Armastus kolmnurga vastu“ Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis, „Päeva Palee III“ Rüki galeriis Viljandis ja „Macondo“ Vabaduse galeriis eest, Edgar Tedresaar isiknäituse „Kus on sinu punane joon?“ eest Draakoni galeriis ja Helle Vahersalu isiknäituse „Kõrvalmõju“ (koos Teele Ülesooga) eest galeriis Art & Tonic.
Konrad Mäe nimelist medalit ja preemiat annavad Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Maalikunstnike Liit välja alates 1979. aastast, meenutades sellega Konrad Mäe sünnipäeva 1. novembril ja Mäe olulisust siinse maalikunsti arengus. Preemia antakse maalikunsti teose, teoste seeria, näituse või kunstiprojekti eest, mis on oluliselt rikastanud eesti maalikunsti ning olnud avalikult eksponeeritud ajavahemikul väljaandmisele eelneva aasta 1. novembrist kuni väljaandmise aasta 1. novembrini. Konrad Mäe preemia määramise eeltingimuseks ei saa olla teose või loomingu seostatavus mingi kunstivoolu, stiililise kontseptsiooni või tehnilise menetlusega, samuti traditsionaalsuse või novaatorluse tunnuste olemasoluga. Preemia määramine kunstnikule on ühekordne. Preemiaga kaasneva medali autor on metallikunstnik Enn Johannes.
Alates 1979. aastast on preemia pälvinud paljud silmapaistvad Eesti maalikunstnikud: Ludmilla Siim, Olga Terri, Tõnis Saadoja, Lembit Sarapuu, Alice Kask, Kaido Ole, Enn Põldroos, Sirja-Liisa Eelma, Toomas Vint, Merike Estna, Peeter Mudist, Jaan Toomik, Lembit Saarts, Tiit Pääsuke, Valeri Vinogradov, Aili Vint, Olev Subbi, Sirje Runge, Jüri Arrak, Peeter Allik, Lola Liivat, Andres Tolts, Kristi Kongi, Uno Roosvalt, Laurentsius & A.D., Erki Kasemets, August Künnapu ja paljud teised.
