Mandy Barker. Mere leiud

Hinnanguliselt jõuab igal aastal merre enam kui kaheksa miljonit tonni plasti. Veest võib leida riideid ja kotte, mänguasju ja mööbliesemeid, millest raskemad vajuvad merepõhja, kergemad aga jäävad pinnale hulpima. Osa plastprahist liigub koos hoovustega tohutu suurde plastikogumisse, mis on kuhjunud Vaiksesse ookeani. Vaikse ookeani prügisaarena tuntud heljuv plastikogum Hawaii saarte ja California osariigi vahel katab ala, mis on Eestist tervelt 15 korda suurem.

Inglise kunstniku Mandy Barkeri fotodel on esemed, mida ta on leidnud maailma eri paikades plasti kogudes, teisendades need mõjuvateks kunstiteoseks. Tema töödes võib kohata nukukäsi ja kilekotte, jalgpalle ja kingapaelu, rõivaesemeid ja plastlilli. „Minu roll on olla tõlk, kellel on faktid ja teadmised sellest, kui ohtlik on tegelikult meres ujuv plast, ja lisaks oskus neid teadmisi inimestele arusaadavalt edasi anda. Mida rohkem ma teadusallikatest teada saan, seda enam süveneb minus veendumus, et pean panema inimesed nägema, et meil on hädasti tarvis muutust,“ rääkis Mandy Barker oma näituse “Mere leiud” (“Sea of Artifacts”) peamisest mõttest.

Barkeri julge kunstiline nägemus ning koostöö merebioloogide, laiema avalikkuse ja mitme keskkonnaorganisatsiooniga teevad temast ainulaadse fotograafi ja aktivisti. Ühisel jõul püütakse juhtida üldsuse tähelepanu looduskatastroofile, mis puudutab meid kõiki: ookeane reostava plastprahi tõttu kannatavad lugematud tulevased põlved. Isegi maailmamere süvikutest on saanud prügilad, sest kilekotte on leitud ka näiteks neist sügavaimast, Vaikse ookeani Mariaani süvikust 11 034 meetri sügavuselt. Sellest samast süvikust püütud kirpvähiliste puhul avastasid teadlased, et absoluutselt igaühel neist leidus kõhus vähemalt üks plastikiud.

Barkeri fotodel on vaieldamatult suur mõju. Esimese reaktsioonina märkab vaataja tema piltide lummavat ilu, alles seejärel tabab teda tõdemus, millega on õigupoolest tegu: ta seisab silmitsi plasti põhjustatud maailmalõpuga. „Kui arvestada, et teadlased usuvad, et meres on isegi kuni 20 korda rohkem plasti kui seni arvatud, on selge, et tegelikult on meie teadmised probleemi ulatusest liiga napid; meil on vaja palju enam uuringuid, eriti selle kohta, kuidas meres leiduv plast mõjutab inimeste tervist,“ selgitas Barker, miks ta püüab püüab omalt poolt inimkonna teadlikkuse tõstmisele igati kaasa aidata.

“Plastireostuse ulatus meie planeedil on ületanud kriitilise piiri. Suurem osa sellest on nähtamatu tänu mikroosakestele, mis on prügiga ookeani sattunud. Sealt jõuab see paraku omakorda meie igapäevasele toidulauale,” rääkis Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna näituste juht, miks on Mandy Barker’i näitus niivõrd tähenduslik. “Kusjuures, silmale tabamatute mikroosakeste kõrval kipuvad inimesed jätkuvalt silmi kinni pigistama ookeanis hulpivate suurte prügisaarte osas. Fotografiska üheks eesmärgiks on probleemi teadlikkuse tõstmisele kaasa aidata ja loodame, et näitus “Mere leiud” just seda teebki,” jätkas Loorents.

Mandy Barker on sündinud 1964. aastal ja üles kasvanud Inglismaal, Humberi jõe kaldal Hulli linnas. 2018. aastal teenis Barker National Geographic Society teadus- ja uurimistöö stipendiumi töö eest, mille abil sai ta 2019. aastal osaleda kahel ainulaadsel ekspeditsioonil: Lord Howe saarel, kus uuriti Shearwateri merelinnukoloonia kahanemist plasti alla neelamise tõttu, ning kaugel asustamata Hendersoni saarel, mis on nimetatud meie planeedi kõige suurema plastireostusega saareks. 2017. aastal valis Smithsonian tema esimese raamatu „Beyond Drifting“ 2017. aasta parimate fotoraamatute hulka. Barkeri värskeim raamat, 2019. aasta aprillis ilmunud „Altered Ocean“ on põhjalik fotokogu, mis kajastab ilmekalt ookeanide plastireostuse katastroofilisi tagajärgi.

Näitus “Mere leiud” on Fotografiska Tallinnas avatud 15.11.19-09.02.20. Mandy Barker tuleb näituse avamiseks Tallinnasse ning huvilistel on võimalik osaleda Artist Talkil, kus kunstnik oma tööst põhjalikumalt räägib.