Juss Piho FIGUURID

Reet Varblane Juss Piho loomingust:

Enamik Piho maale on figuratiivsed, olgu siis tegelaseks inimene või loom. Tema maalidest võib rääkida kui lavastatud lugudest, kus tegelased on omavahel seotud, kuid kust ei selgu, millised on nende suhted. Suure loo sees on tavaliselt mitmeid väikesi, näiliselt juhuslikke lookesi, misanstseene. Või kui kasutada Roland Barthes’i küll fotograafia kohta käivat sõnavara, siis ka Juss Piho maalide võlu ja sageli intriig ei peitu mitte studium’is ehk kompositsioonis, vaid punctum’is ehk siis esmapilgul tähele panemata detailis, žestis, näoilmes, pilgus. Seda iseäranis siis, kui ilme või pilk on kujuteldav, sest figuuril puuduvad nägu või silmad või suu. Juss Piho ei kasuta maalimisel pintslit, tema tööriistadeks on igasuguses mõõdus pahtlilabidad, kaabitsad. Ta ei alusta maalimist valgest pinnast, vaid kasutab tumedat krunti, et saada salapäraselt säravat värvi. Nii toimivad ka Juss Piho maalid igas uues koosluses ja eksponeerimisruumis täiesti teistmoodi. Nagu Juss Piho maalide puhul ikka, on kõik ambivalentne.

Tutvu Juss Piho teostega ka NOARis