Eesti paviljon koos Edith Karlsoni skulpturaalse maailmaga avaneb Veneetsias seekord Cannaregio kanali ääres asuvas Chiesa di Santa Maria delle Penitenti kirikus. Kiriku interjöör koos ajalooliste kunstiteostega loob Karlsoni teoste ümber eripärase emotsionaalse atmosfääri. Näituseruume täidavad kunstniku savist ja betoonist skulptuurid, mis jutustavad sündimise paratamatust ebaõnnest ja avavad inimolendi tungleva natuuri, kus esikohal pole tsiviliseeritud kodaniku päevakajalised teadmised, vaid tema mitte eriti sügavale ülikonna alla surutud impulsid, aistingud, tahtmised ja ihad.
„Hora lupi“ ehk hunditund on müütiline hetk enne koitu, mille kohta usutakse, et siis sünnib ja sureb kõige rohkem inimesi. Öö pimedaimat aega, mil kõik tekib ja kaob, võib näha nii kaose haripunktina kui muutuste algatajana.
Läbiva sarjana on näitusel sajad savist autoportreed, mille autoriteks on inimesed kunstniku ümbert. Skulptuuride inspiratsiooniallikaks on keskaegsed terrakotaskulptuurid Tartu Jaani kirikus, mis kujutavad suure tõenäosusega toonaseid Tartu linnakodanikke. On oletatud, et tegemist võib olla katkuohvrite mälestusansambliga. Lisaks portreedele leiavad kirikus koha ka erisugused loomad ja hübriidolendid, mis moodustavad üheskoos eksistentsiaalse jutustuse inimese loomalikkusest.
Edith Karlson on skulptor ja installatsioonikunstnik, kelle looming tegeleb elu sõnades väljendamatu ja tunnetusliku poolega. Hirm, melanhoolia, brutaalsus ja joovastus väljenduvad Karlsoni loomingus näiteks savis, betoonis või leidmaterjalides ning tihtipeale annab kunstnik neile loomaliku või antropomorfse vormi.
Edith Karlson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (BA, 2006; MA, 2008). Teda on autasustatud EKA noore kunstniku preemiaga (2006) ja Köler Prize’i publikupreemiaga (2015) ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2019). Edith Karlson on kunstnikupalga saaja aastatel 2018-2020 ja 2022-2024. 2021. aastal autasustati teda Eesti Kultuurkapitali peapreemiaga.
Eero Epner on kunstiteadlane, dramaturg ja ühiskonnakriitik, kes töötas pikalt teater NO99 dramaturgina ja on teinud koostööd mitmete Eesti kunstnikega. Koos Edith Karlsoniga valmis näitus „Süütuse tagasitulek“ (EKKM, 2021). Ta on saanud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (2017) Konrad Mäe elu ja loomingu uurimise ja tutvustamise eest.
