Fotografiska Tallinna tegevjuhi ja kaasasutaja Margit Aasmäe sõnul oli Berliini Fotografiska hoone ehk Kunsthaus Tacheles inspiratsiooniks Tallinna Telliskivi Loomelinnaku loomisel, kus praegu asub ka Tallinna Fotografiska. “Ootame põnevusega, milline sünergia tekib nime ja väärtusi jagavate, kuid väga erinevate kultuurikeskuste vahel,” rääkis Aasmäe. Mitte linnaosas asuv Kunsthaus Tacheles peegeldab 115 aastat Berliini värvikast ajaloost – ühest esimesest Berllini kaubamajast sai Teise Maailmasõja ajal natside poliitilise propaganda kontor, mille pööningul hoiti prantslastest sõjavange. Pärast Berliini müüri langemist hõivas hoone kunstnike kogukond ja 2012. aastani oligi maja üheks silmapaistvamaks kunsti, aktivismi ja kultuurisündmuste keskuseks Berliinis. Viimased 10 aastat tühjana saanud majas avanebki nüüd Fotografiska. “Fotografiska astub sellesse rikkaliku pärandiga ajaloolisse majja austusega ning loodab sellest teha uue maamärgi Berliini kultuurielus. Nagu Fotografiskale omane, ei ole see vaid näitusemaja, vaid uus pulbitsev kultuuriline kokkukäimiskoht,” sõnas Aasmäe. 5500-tuhande ruutmeetrise maja kolmel korrusel paikneb neli näitusesaali, kus aasta jooksul saab näha 10-15 näitust, samuti on majas restoran, pagarikoda, kohvik koos baariga, katusebaar ning ruumid ürituste tarbeks.
„Meie nägemuses saab Fotografiska Berliinist üks ilusamaid lavasid nii väljakujunenud kunstnikele, tärkavatele talentidele kui ka rahvusvahelisele loomekogukonnale. Meil on maailmatasemel meeskond, et pakkuda kultuurielamusi hoones, mis räägib linnast omapärase ja võimsa loo. Tunneme suurt rõõmu, et Fotografiska Berliin lisab uue peatüki selle hoone rikkalikule ajaloole,” ütles Fotografiska Berlin tegevjuht Yousef Hammoudah.
Fotografiska Berliin avatakse külastajatele kolme erinäolise näitusega: Juliana Huxtable “Ussyphilia” on multimeediakunstniku, kirjaniku, artisti ja Berliini ööklubi Berghaini DJ seni suurim soolonäitus Euroopas. Teine näitus, Candice Breitz’i “Whiteface” jutustab rassiküsimustest valgete inimeste vaatenurgast, alates neonatside ideoloogiast ja paremäärmusikust propagandast kuni argipäevaste rassismiilmingute ja enese positsioneerimiseni “heade valgete inimestena”. Kolmandaks grupinäitus “Nude”, mille keskmes on alasti keha kaasaegses fotograafias.
Aasmäe sõnul on hetkel plaanis tuua Berliini avanäitustest Tallinnasse vaid “Nude”, kuid kuna kõikides Fotografiska muuseumides kehtib aga ühine lojaalsusprogramm, saavad eestimaalased oma sõbrakaardiga tasuta külastada kõiki Fotografiska maju. Fotografiska Berliini avamist tähistatakse Tallinna Fotografiska katusebaaris 14. septembril erimenüüga – pakutakse saksa õlut, kokteile jm jooke. Fotografiska pikk lahtiolekuaeg laseb fotokunstihuvilistel näitusele tulla endale sobival ajal, hommikuti ja õhtuti soodsama hinna eest. Kuni 16-aastased pääsevad näitusele tasuta. Alates septembrist toimub muuseumis pühapäeviti kõigil näitustel eestikeelne giidiga fototuur, kuhu pääseb tavalise näitustepiletiga.