Enn Tegova teose “Ööbik ja vaskuss” inspiratsioon pärineb August Jakobsoni samanimelisest Eesti rahva loomamuinasjuttude kogumikust, mis toob lugejani lühikesed sügavamõttelised lood, milles peituvad õpetlikud allegooriad, üks neist legend ööbikust ja vaskussist.
Teose unenäolisus rõhutab loo pinget ja salapära, tuues esile sügavamad allegoorilised tähendused, mis on seotud Eesti pärimuslugudega ning peegeldab laiemalt inimlikke teemasid nagu usaldus, õiglus ja tegude tagajärjed.
Eesti folklooris sümboliseerib lummava lauluga ööbik sageli ilu ja puhtust, vaskuss seevastu petlikkust või varjatud ohte. Antud loos laenab ööbik vaskussi silma, kuid keeldub seda tagastamast. Lugu võib käsitleda kui allegooriat reetmisest ja kättemaksust, peegeldades, kuidas esmapilgul harmoonilised suhted võivad ahnuse või isekuse tõttu laguneda.
Enn Tegova meenutab, kuidas “Ööbik ja vaskuss” oli esimene raamat, mille ta kogutud jäätise- ja juuksuriraha eest ostis: „August Jakobson oskas ilusaid lugusid kirja panna ja minus lugemishuvi tekitada. Suvekodudes tõmmatakse lakke vankriratas nagu kroonlühter. Meenub hoiatus, et vaskussil ei tohi lasta rattarummust läbi minna – põrgu kohe lahti. Lae all pole küll vaskuss loogiline, aga inimeste ettevaatlikkus on suur. Peko aga on oikumeeniline lepitaja Setumaa Võnnu kiriku protestantidega.“
Teose sotsiaalne ja kultuuriline dialoogi toob esile, kuidas inimeste erinevad uskumused ja traditsioonid võivad koos eksisteerida. Tegova mainib Peko tegelaskuju, kes on Setomaa mütoloogiline kangelane ja rahva lepitaja. Teosel paistab vaskussi haardest ka kristliku maailmapildi sümbol – kirik. See võib viidata kristliku ja rahvapärase vaate vastandusele või miks ka mitte nende ühildumisele. Peko kui lepitaja ja Setumaa rahvakultuuri eestkostja võib olla sümboolne sild kahe erineva kultuurikonteksti vahel.
Kas laenad kunstniku silma avastamaks sürrealismi maailm?
Vaata ja avasta Tegova teosed https://noba.ac/et/kunstnik/enn-tegova/
