NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Tänavafotograafina tuntud Martin Lazarev, kelle looming toob publikuni eluoluhetki kaugelt Brasiiliast, ei pea ise end kunstnikuks. Pea 12 aasta eest Eestist lõunamaise päikese alla pagenud Lazarev oli aga lapsena väga huvitatud loodusest ning sooviks ühel hetkel reisida Islandile, et ka sealset elu pilti püüda.

Millised on Martin Lazarevi lemmikhommikud ja eeskujud, saad teada vastustest 13 küsimusele.

1. Kunstnik – kas see on  elukutse või elu kutse:

See on kutse tantsule ja tants on käinud juba päris pikka aega. Kiire-kiire-aeglane ja paaauuus ning siis jälle otsast peale.

Rütm muutub ja tujud vahelduvad, kuid loomistuhin on kütkestav ja kaasakiskuv. Eks see elu olegi üks tants ja tagaajamine. Olen arvamusel, et loominguline elustiil tekib siiski tahte ja tööga. Andekus on siin ainult ekstra lisa, mida ka tuleb koguaeg arendada.

Siiras huvi näha ja luua peab tulema inimese enda seest ja siis ei tundugi looming elukutsena… pigem on või oled see sina ise.

2. Vanus: 47

3. Kirkaim lapsepõlve mälestus: Mul oli väga tore lapsepõv ja sõbrad ning tuttavad… sai palju nalja ja oli tihedalt tegutsemist ning toimetamist. Nii linnas kui ka maal vanavanemate juures ja spordilaagrites jne. Oma kahe vanema õega ei olnud kunagi igav ja eks ma olin väiksest peale suhtleja ning mulle meeldis küsida ja uurida kõike. Kindlasti oli üks eredamaid hetki, kui sain endale kingituseks terve suure raamatusarja “Loomade elu” ja hiljem ka monokli looduse ja lindude vaatamiseks. Lugesin raamatud kõik läbi ja sain kõike veelgi lähemalt uurida. Loodus huvitas mind kõige rohkem.

4. Kunstipisikuga nakatas mind…

Eks see pisik tuli koduseinte vahelt. Nii ema, isa kui ka vanem õde Anne.. olid kõik juba Tartu Kunstikooli lõpetanud. Lisaks nägin vanemate siiditrükitöökojas disaini ja fotolabori toimetamisi. Katsetasin ise ka ja nii vaikselt tekkiski arusaam ning huvi just disaini suunas.

 
Päris kohe ei tahtnud ma kunstnikuks või disaineriks saada. Ka mitte fotograafiks. Ja siis üks hetk olin Tartu Kunstikoolis ja sealt see edasi arenes.
 

5. Minu ideaalne hommik algab vara – tõusen koos linnulauluga ülesse ja asun tegutsema. Kui võimalik, siis jääkülm kümblus ja väike kohvi ning ideed hakkavad keerlema.

Organiseerin mõtteid ja kirjutan paberile ning visandan plaane. Ehitan süsteemselt enda organiseeritust… sest loovinimesena on kerge jätta töid ja tegemisi uute ideede varju. See on mõnus meditatiivne organiseerimine. Ei midagi piinarikast.

 


6. Inspiratsiooni (kunsti)loominguks ammutan ma: Huumor ja jooneilu annab palju inspiratsiooni. Fotograafias näen ilu juhuslikus hetkes ja ka heas kompas. Disainis järgin loogika ning ergonoomika põhimõtteid. Üks toetab teist ning kokku saabki tervik. Nii vaheldust otsides ei väsi mõistus ära…

7. Minu eeskujudest… Ei olegi niivõrd palju eeskujusid, keda välja tuua. Uurin ja õpin igast hetkest ja kunstniku või disaineri loomingust. Proovin mõtestada seda kõike ja leida endale inspiratsiooniks alget. Eeskujusid on palju ja eks neid tuleb pidevalt ka juurde. Jälgin ja mõtlen kaasa pidevalt.

8. Muusikaline lemmik: Faith No More – Easy 🙂


9. Lemmik kangelane: Pulp Fictioni GIMP

10. Minu supervõime on… Suudan kiirelt lõunauinakuid teha kasvõi istudes kontoritoolil.

11. Ilust… Ka väga halb film võib olla juba ilus… klassikaline ilu on üks asi ja individuaalne ilumeel hoopis midagi muud.

 
Ühiskondlik ilumeel kehtestab reegleid nii disainis kui ka elus eneses. Kas need on õiged reeglid või lihtsalt oleme mugavad, arad ja harjumuste ohvrid? Peab mõtlema veel sellel teemal.
 

12. Kõige suurem kunstielamus: Iga reis ja kunstisaali-näituse külastus on suur elamus ja silmaringi avardav kogemus. Mul ei ole lemmikgaleriisid. Hea, et need olemas on.


13. Minu loomingut iseloomustab… Fotos proovin jääda puhtaks ning lihtsaks. Disainis on mulle oluline loogika ja selgus, mille sisse on peidetud kübeke huumorit. Pidev õpiprotsess muudab ajas minu enda loomingut ja on põnev, et kuhu see kõik viib.

Vaata Martin Lazarevi fototöid siit