I
Kärbete ajastul võib tunduda loogiline just kultuuri rahastust vähendada, kuid ajalugu on korduvalt näidanud, et autoritaarsed režiimid on kultuuri jõudu hästi mõistnud – püüdes seda kas kontrollida või allutada. Ukraina kogemus toob selgelt esile kultuuri keskse rolli rahvusliku identiteedi ja vastupanuvõime säilitamisel kriisiaegadel. Samuti ei saa alahinnata idanaabri mõjutustegevust, mille sihiks on demokraatlike ühiskondade, sealhulgas nende kultuurilise eneseteadvuse, nõrgestamine.
Siinkohal meeldetuletus poliitikutele ning eelkõige kultuuriministeeriumile, kes mõjutavad riigieelarve kujunemist ja kultuurivaldkonna rahastamist: eesti kunst vajab õiglasemat rahajaotust ja pikaajalist eelarvelist lähenemist, mis tagaks valdkonna arenguks vajalikud ressursid. Kultuuriline eneseteadvus, tugev ja elujõuline kunstielu on osa Eesti julgeolekust – luues ühiskonnas ühist väärtusruumi, tugevdades demokraatlikku vastupanuvõimet ja aidates ennetada vaenuliku mõjutustegevuse mõju.
Kunstivaldkonna rahastus on juba aastaid kriitilise arutelu all, kuna võrreldes teiste kultuurivaldkondadega on sellele kuluvad riiklikud ressursid jaotatud ebaproportsionaalselt. Elin Kardi ja Kadi-Ell Tähiste artikkel („Kunsti rahastus on ikka veel kapitaalremondi ootel“, Sirp, 22.03.2024) toob esile, et kultuuriministeeriumi 2023. aasta 360 miljoni euro suurusest eelarvest eraldatakse kunstivaldkonnale vaid ligikaudu 6 miljonit eurot – oluliselt vähem kui näiteks teatrile, muusikale või audiovisuaalvaldkonnale. Selline ebavõrdne jaotus seab kujutava kunsti selgelt ebasoodsasse olukorda, vähendades jätkusuutlikkust ja arenguvõimalusi.
Sellest 6 miljonist ca 3,7 miljonit eurot liikus omakorda läbi Eesti Kultuurkapitali (Kulka) Kujutava ja Rakenduskunsti Sihtkapitali (KuRa), mis saab oma vahendid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja hasartmängumaksust ehk ei sõltu otseselt riigieelarve prioriteetidest, vaid majanduses ja tarbimises toimuvatest muutustest. Üle poole kunstivaldkonna rahastusest jäi nõnda KuRa õlule.
KuRa esimehe Kadri Laas-Lepasepa sõnutsi oli aga 2024. aastal KuRa käsutuses 2,7 miljonit eurot, kuid samal ajal ulatus taotluste kogumaht 7 miljoni euroni, mis tähendab, et toetuste vajadus ületas mitmekordselt jaotamiseks mõeldud vahendid. Kuigi summa ei ole väike, jääb see siiski ebapiisavaks, arvestades valdkonna vajadusi. Mure seisneb selles, et riiklikult olulised suured kunstiasutused, mis peaksid kuuluma kultuuriministeeriumi eelarvereale, konkureerivad KuRa piiratud vahendite nimel.
17. novembril 2024 toimus KuRa infopäev, mille materjal kodulehel on vaid videosalvestusena (1,4 tundi), seetõttu toon esile mõned punktid. Infopäeval tõstatati küsimus seekordse koosseisu võimalike kirjutamata reeglite kohta. On levinud arusaam, et KuRa otsustamisel on olemas teatud kirjutamata reeglid või “loomulikult kujunenud” põhimõtted, millest komisjoni liikmed on teadlikud, kuid mida ei ole avalikult kommunikeeritud. Infopäeval vastati, et sihtkapital lähtub KuRa eesmärkidest, kuid need on väga üldsõnalised ega ei anna selget ülevaadet otsustusprotsessi täpsematest kriteeriumidest. Sama kehtib ka KKK lehe kohta, mis vastab vaid piiratud hulgale küsimustele.
KuRa otsustusprotsessi kirjeldades tõi KuRa komisjoni liige Ketli Tiitsar välja, et sihtkapitali eksperdid töötavad taotlused põhjalikult läbi kodus, pidades silmas etteantud eelarvet. Kodutööna tehakse esmased valikud, mille põhjal esitleb iga ekspert koosolekul loosiga määratud taotlusi. Lõpliku otsuse tegemiseks kaalutakse iga taotlust komisjonis ühise hääletuse teel. Tiitsar rõhutas, et kindlaid eelnevalt määratletud prioriteete ei ole, ning iga komisjoni liige teeb otsuseid oma professionaalse hinnangu põhjal, eesmärgiga kujundada terviklik ülevaade laekunud taotlustest ja reageerida paindlikult valdkonna vajadustele. Komisjoni esimees Kadri Laas-Lepasepp lisas, et taotluste hulk võib voorus ulatuda 300–500ni, samas kui rahastust saab umbes 30% taotletud kogusummast. Kuigi sellises konkurentsis võib rahastuse saamine tunduda lotovõiduna, kinnitas Laas-Lepasepp, et komisjoni töös juhuslikkust ei esine – kõik otsused sünnivad kollektiivselt.
II
Lisatud intervjuu eesmärk on tuua esile (KuRa) otsuste mõju Eesti kunstiväljale tervikuna, rahastuse jaotamise läbipaistvust ning prioriteetide selgust. Fookuses on eelkõige tegevustoetuste jagamise praktikal, lähtudes KuRa kodulehel esitatud infost, toimunud infopäeva materjalidest, mis on kättesaadavad YouTube’is, ja avalikustatud rahastustulemustest. KuRa kooskõlastatud vastused edastas sihtkapitali esimees Kadri Laas-Lepasepp. Vastused koostasid KuRa komisjon: Jana Huul, Kadri Laas-Lepasepp, Kaisa Eiche, Ketli Tiitsar, Paul Kuimet, Terje Ojaver, Urmas Puhkan.
Palun selgitage, kuidas toimub KuRa otsustusprotsess? Millised on konkreetsed kriteeriumid, mille alusel ühiseid otsuseid komisjoni nimel langetatakse? Kas komisjonil on olemas välja ütlemata kriteeriumid, mis juhivad otsuste tegemist, mida ei ole avalikult sõnastatud? Siinkohal ei pea silmas vandenõuteooriaid või onupojapoliitikat, vaid pigem vaikimisi aktsepteeritud kriteeriumeid. Kas selline otsustusprotsess on teie meelest mõistlik?
KuR-l ei ole oma otsustusprotsessi, vaid kõik Kulka sihtkapitalid töötavad vastavalt Eesti Kultuurkapitali seadusele ja kehtivatele sisekorrareeglitele, lähtudes otsuste tegemisel raha jagamise korrast ning eraldatud vahenditest. Konkreetsed kriteeriumid on kirjas KuRa raha jagamise korras, millega saab iga taotleja enne taotluse kirjutamist tutvuda Kulka kodulehel. Komisjoni liikmed on kohustatud enne koosolekut kõik taotlused läbi vaatama, juhindudes KuRa korras sõnastatud sihtkapitali eesmärkidest. Ka koosolekul vastu võetud otsused lähtuvad sellest korrast ning võetakse vastu koosolekul viibivate liikmete lihthäälteenamusega [KultKS § 16 (4)]. Selgeid lisanduvaid prioriteete komisjon ei määratle, et säilitada otsustes paindlikkus ja reageerida jooksvalt esitatud taotluste sisule.
Piisav on lähtuda raha jagamise korrast, mis võib näida üldsõnaline, kuid on piisav selleks, et mitmekülgsed kunstiprojektid, erinevad institutsioonid saaksid võimaluse toetust taotleda. Eraldi kirjutamata reegleid meil pole. Otsustamisel lähtub iga ekspert raha jagamise korrast ja oma ekspertiisist. Kuna taotluseid on palju, on koosolekud pikad, arutelud sisulised, vaidlusterohked ja vajadusel leiavad aset mitmekordsed hääletamised.
Tõsi on aga see, et komisjon hindab projektitaotluste sisulist kvaliteeti ja eelarvete läbipaistvust. Kõik eksperdid töötavad kõik taotlused läbi, olenemata taotluste hulgast ja teevad oma otsuse. Koosolekul ütleb iga ekspert oma arvamuse ja nii, kollektiivse arutelu tulemusena, sünnivad otsused. Demokraatlikus riigis on kõik oodatud ja vabad taotluseid esitama. Osad taotlused jäävad toetusest ilma, kuna on puudulikud ja nõutud info ei ole esitatud. Selle kohta annab sihtkapitali kuraator taotlejale enne koosoleku toimumist tagasisidet ja ka võimaluse puuduvad materjalid lisada.
Millistest kriteeriumitest isiklikult lähtute toetusotsuseid tehes? Kas KuRa komisjoni liikmetel on selged nö vastutusalad? Kas need on üldjoontes selged kõigile koosseisu liikmetele? Kas sellepõhine arutelu on KuRa koosseisus olnud või tehakse valikud eelnevalt enda isiklikest otsustest lähtudes ja hiljem arutatakse?
Eksperdid valib esitatud kandidaatide hulgast kultuuriminister ja lähtub kindlasti sellest, et komisjoni koosseis oleks laia erialase vaatega. Sihtkapitalide komisjonide volituste tähtaeg on kaks aastat. Vastutusalasid ei ole, kõik eksperdid peavad oma töös lähtuma raha jagamise korrast. KuRa otsustusprotsessis juhindutakse selgelt raha jagamise korras toodud kriteeriumitest. Individuaalne kodutöö loob aluse, kuid lõplikud otsused tehakse kollektiivse arutelu ja hääletuse kaudu.
Kõik KuRa komisjoniliikmed on olnud ka taotleja rollis. Kuidas erineb tegelik otsustusprotsess sellest, kuidas taotlejana ette kujutasite, et otsuseid tehakse? Kas on midagi, mis otsustusprotsessis üllatas? Mida muudaksite?
Näiteks 400 taotluse läbitöötamine ja hindamine piiratud ajaraamides on tohutu ülesanne, mida taotlejana ei pruugi ette kujutada, see on suur vastutus. Pidevalt tuleb ette olukordi, kus väärtuslikud projektid jäävad toetuseta ka seetõttu, et eelarve ei võimalda rohkemate projektide rahastamist.
Kuidas Kulka üldised suunised ja komisjonisisesed põhimõtted omavahel haakuvad? Kuidas neid taotlejatele kommunikeeritaks? Näiteks tõi Ketli Tiitsar infopäeval esile, et Kulka suunis komisjonile on olnud toetada vähem projekte, kuid suuremate summadega. Samas komisjoni seisukoht on, et otsused peaksid lähtuma eelkõige saadetud taotlustest, millest seni ongi lähtutud.
Kulka üldised suunised ja komisjonisisesed põhimõtted haakuvad. Suunised saavad anda strateegilise raami, samal ajal on komisjonil paindlikkus oma otsused teha taotlustest lähtuvalt – tagada, et otsused lähtuvad reaalsest vajadusest ja projektide kvaliteedist.
Kas teie hinnangul võiks üks võimalik lahendus läbipaistvuse suurendamiseks olla see, et KuRa koosseis lepib kokku peamised otsustuskriteeriumid, mis lähtuvad KuRa üldistest eesmärkidest, aga on konkreetsemad ja sätestavad antud koosseisu prioriteedid, mis avalikustatakse ka KuRa lehel? Selline juhtimine annaks ka taotlejatele parema pildi koosseisu priotiteetidest ning nende selge sõnastamine aitaks tõenäoliselt lihtsustada ka otsustusprotsessi.
Koosseis jälgib, et kogu Eesti oleks kaetud kunstiprojektidega ja toetatud saaksid erinevad valdkonnad. Praegune süsteem on meie hinnangul piisavalt läbipaistev ning suurimaks tugevuseks selle juures peame paindlikkust. Täiendavate ja väga kitsaste kriteeriumite kokkuleppimine võib hoopis piirata teistsuguseid loovaid lähenemisi ja uusi tulijaid, kes ei pruugi standardiseeritud raamidesse ära mahtuda. Praeguse Kulka võlu ongi paindlik lähenemine, kus otsuseid saab teha mitmekesise ja dünaamilise kunstivälja huvides.
Kuidas välditakse huvide konflikti, arvestades, et mitmed toetuse saanud organisatsioonid on otseselt seotud KuRa komisjoniliikmetega (näiteks FOKU Paul Kuimetiga, Kai Kunstikeskus ja EKKAK Kadri Laas-Lepasepaga)? Kas komisjoni liikmed, kes on seotud rahastuse saajatega, taanduvad otsustusprotsessidest nende organisatsioonide rahastuse üle ja kuidas see täpsemalt välja näeb? Kuidas tagatakse, et otsused tehakse objektiivselt ja läbipaistvalt, ilma et ühegi liikme isiklikud või institutsionaalsed huvid mõjutaksid tulemusi, arvestades liikmete mitmekülgseid seoseid kunstiväljal? Kuidas näete, et see mõjutab otsustusprotsessi kas negatiivses või positiivses suunas antud organisatsioonile? Kas teema saaks olla kuidagi paremini lahendatud?
Huvide konflikti vältimiseks on Kulkal vastavad reeglid välja töötatud. See puudutab kõiki sihtkapitale. Eesti kultuurimaastik on küllalt väike ja pole võimalik leida iga kahe aasta tagant oma ala eksperte, kes poleks ühegi organisatsiooniga või teise taotlejaga kuidagi seotud. Seepärast sihtkapitali liikmed taandavad end taotluse üle arutlemisest ja otsustamisest, kui nad on mõne taotlusega seotud (näiteks osalevad kunstnikuna näituseprojektis, mis taotleb toetust) või on lepinguliselt seotud organisatsiooniga, kes on taotluse esitanud. Taandunud liige allkirjastab enne jaotuskoosolekut vastavasisulise dokumendi ning lahkub ruumist arutluse ja otsustamise ajaks. Hääletamisel mitteosalemine kantakse protokolli. Taandumiste süsteem on tõhus viis huvide konflikti vältimiseks ning sisuliselt ei mõjuta taandumised otsustusprotsessi kvaliteeti ega läbiviimist. Seitsmeliikmeline KuRa komisjon on otsustusvõimeline ka juhul, kui arutelus osaleb vähem liikmeid, näiteks viis.
TEGEVUSTOETUSTEST
Palun selgitage, millised on lisaks KuRa üldsõnastatud prioriteedile teie hinnangul tegevustoetuste jaotamise peamised põhimõtted ja kriteeriumid, kas need on üldse kuidagi läbi räägitud? Kas pigem eelistatakse väiksemaid ja alustavaid organisatsioone või suuremaid ja pikaajalise kogemusega asutusi, rahvusvahelisi algatusi või kohalikule kunstimaastikule olulisi tegijaid? Millistele põhimõtetele toetudes tehakse otsuseid nende vahel? Kuidas need kajastuvad toetuste jaotuse tulemustes? Kas on piisavalt läbipaistvust otsustusprotsessis, et vältida olukorda, kus toetatakse ainult teatud kitsaid valdkondi või organisatsioone?
Praegune KuRa komisjon on järginud varasemate koosseisude poolt väljakujunenud tegevustoetuste saajate loogikat. Meie üheks peamiseks põhimõtteks on toetada kunstielu kogu Eestis, mitte ainult Tallinnas. Kui praegune komisjon oma tööd alustas, siis oli tegevustoetuste saajate hulgas vaid kolm füüsiliselt Tallinnas tegutsevat asutust, sellel aastal tõstsime tegevustoetuse saajate arvu ning lisandus viis Tallinna galeriid, kelle fookus on lai ja mitmekülgne. Kuigi Tallinna galeriide tegevustoetuste arv on kasvanud, on jätkuvalt oluline regionaalselt tegutsevate organisatsioonide toetamine ja seda lisaks tegevustoetustele ka projektitoetuste puhul. Tegevustoetuse saajate seas on nii väiksemad alustavad organisatsioonid kui mahukamate tegevustega pikaajalise kogemusega institutsioonid, et kunstiväli oleks mitmekülgne ja arenev.
Kas KuRa vahendite jaotuses on protsentuaalselt määratletud, kui palju eraldatakse tegevustoetusteks ja kui palju jääb projekti- ja muudele toetustele? Kui jah, siis millised on need suhtarvud ja kuidas neid otsustatakse? KuRa poolt jagatavate tegevustoetuste kogusumma on viimastel aastatel kõikunud 420 000 eurost kuni 579 000 euroni. Kas komisjoni liikmed näevad, et see summa võiks lähiaastatel oluliselt kasvada või kahaneda?
Tegevus- ja projektitoetuste vaheline jaotus sõltub laekunud taotlustest ja eraldamiseks ettenähtud rahalistest võimalustest. Statistiliselt moodustab tegevustoetuste osa viimastel aastatel umbes 20% KuRa kõikidest rahaeraldustest, kuid summa ise pole fikseeritud. Kui KuRa sihtkapitali eelarve tervikuna lähiaastatel suureneb, saaks komisjon tegevustoetuste osakaalu suurendada, toetades kas rohkem organisatsioone või suurendades praeguste tegevustoetuste saajate toetussummasid. Siinkohal tuleks rõhutada, et käärid taotletavate summade ja jagamiseks oleva raha vahel on erakordselt suured. Viimases tegevustoetuse voorus esitati tegevustoetusteks üle 30 taotluse 1 114 000 euro eest. See on juba ligi pool KuRa aastastest vahenditest. Eesmärk on säilitada tasakaal tegevus- ja projektitoetuste vahel, et rahastada nii valdkonna jätkusuutlikkust kui ka uusi algatusi.
Kui palju arvestate tegevustoetuste määramisel kunstirahastuse üldist pilti, sealhulgas riigi ja/või kohalike omavalitsuste toetuste kättesaadavust (nii laiemalt kui konkreetsetele taotlejatele)? Kunstiasutuste võimalused näiteks kohalike omavalitsuste toetusi taotleda ja kohalike omavalitsuste kunstiasutustele makstavad tegevus- ja projektitoetused kõiguvad üle Eesti oluliselt. Kultuuriministeeriumi eelarvereal on üksnes üksikud kunstiorganisatsioonid. Kui palju see taustainfo otsuseid mõjutab?
KuRa komisjon arvestab kunstirahastuse laiemat konteksti, sealhulgas riigi ja kohalike omavalitsuste toetuste kättesaadavust. Eriti oluline on see otsuste tegemisel organisatsioonide puhul, kes tegutsevad piirkondades, kus kohalik omavalitsus panustab kunstirahastusse tagasihoidlikult või üldse mitte. Kindlasti anname võimalusel oma toetuse ja panuse, et näiteks Tartu Kunstnike Liidu tegevustoetus Tartu Kunstimaja tegevusteks jõuaks kultuuriministeeriumi ridadele. Teadupärast on see kahjuks pikk ja vaevaline protsess. KuRa komisjon arvestab tegevustoetuste ja ka muude toetuste määramisel kunstirahastuse üldist pilti. Kultuuriministeeriumi eelarvest kärbitakse ka kunstiasutuste toetusi ning hetkel ei ole kindel, kuidas mõjutab riigi sihtasutuste 4% kärbe survet Kulkale.
Kas ja mida peaks teie hinnangul tänases tegevustoetuste süsteemis muutma? Kas Kulka tegevustoetuste taotlemise ja eraldamise süsteem vajab muudatusi? Kas pooldaksite näiteks tegevustoetuste ülemmäära ehk ”lae” määramist ja kui, siis mis tingimustel/mahus?
Tegevustoetuste lae kehtestamine võiks sõltuda organisatsiooni suurusest, tervikeelarvest ja rahastuse kättesaadavusest. Kui 2024. aastast saab EKKM tegevustoetust kultuuriministeeriumi eelarvest, siis näeme, et sarnase tegevusmahuga asutusi on KuRa tegevustoetuste saajate seas veelgi. Lae määramine ei ole siis otstarbekas, kui kaotajaks on kunstiasutused ise. Süsteem peaks jääma piisavalt paindlikuks, et reageerida kunstivälja muutuvatele vajadustele.
Tegevustoetuse saajate seas paistab silma regionaalne haare: üle poole rahastuse saanud taotlejatest tegutseb väljaspool Tallinna. Kas see on teadlik otsus, st kas regionaalsus on üks jaotuspõhimõtetest? Kas siit võib välja lugeda, et Tallinnas tegutsevatel kunstipindadel on keerulisem “löögile” saada? On teil ülevaade, kas ja mis mahus jagavad tegevustoetusi maakondlkud sihtkapitalid?
Oleme samal nõul varasemate koosseisudega, kes on pidanud vajalikuks toetada kunstiinstitutsioone üle-eestiliselt, tuginedes sealjuures taaskord raha jagamise korrale – sihtkapitali eesmärk on toetada eesti professionaalset kunsti, see iseeneses hõlmabki tervet riiki. Viimases jaotusvoorus lisandus tegevustoetuste saajate hulka viis pealinna institutsiooni. Tänaseks on tegevustoetuste saajate arv tõusnud 22ni. Kulka süsteem ekspertidele võimaldab meil paralleelselt näha kõigi teiste sihtkapitalide, kaasa arvatud maakondlike ekspertgruppide taotletud ja jagatud toetussummasid.
Miks saavad samad organisatsioonid aasta-aastalt korduvaid tegevustoetusi? Kas on analüüsitud, kas rahastus on aidanud neil saavutada stabiilsuse või suurendada oma iseseisvat tulubaasi ja/või kuidas toetused andnud olulise lisapanuse eesti kunstimaastikule? Kas ja kuidas hinnatakse, kas rahastatud organisatsioonid on saavutanud sihtkapitali eesmärgid nagu eesti professionaalse kunsti edendamine, kunstipärandi säilitamine, rahvusvahelise suhtluse suurendamine ja eesti kunstimaastikule olulise panuse andmine? Kuidas ja kas arvestatakse eesmärkide täitmist järgmises tegevustoetuste jaotuses?
Tegevustoetused võimaldavad organisatsioonidel hoida stabiilsust ja järjepidevust oma tegevustes, mis on kunstivälja arengu seisukohast hädavajalik. Mis puudutab aruandlust, siis kõik tegevustoetuse saajad esitavad põhjaliku aruande, mis hõlmab saavutatud tulemuste kirjeldust, tehtud tegevuste mõju ja rahaliste vahendite kasutamise ülevaadet. Jooksvalt jälgime, milliseid tegevusi tegevustoetust saavad asutused aastaringselt laiemale publikule läbi viivad.
Kas on olemas konkreetsed ja läbipaistvad kriteeriumid, mis põhjendavad toetuste jaotuse ebaühtlust sarnase profiili ja suurusega taotlejate puhul? Kui jah, siis kuidas neid kriteeriume rakendatakse ning millised eesmärgid nende kaudu saavutatakse? Kui jätta suuremad kunstiasutused kõrvale ning võrrelda galeriisid, siis mille poolest on näiteks Kogo galerii (toetus 2024. aastal 45 000 eur ning eelnevatel aastatel 42 000 eur) taotlused või tegevused niivõrd palju tugevamad kui teistel galeriidel (toetus 2025. aastal Rüki 20 000 eur ja Tütar galerii 15 000 eur)? Palun kirjeldage, mida võiksid teised galeriid oma tegevustes sellisel juhul silmas pidada.
Toetuste jaotuse erinevused tulenevad mitmetest tunnustest nagu eelarvemaht, tegevuste paljusus, laiapõhjalisus, nähtavus nii Eestis kui rahvusvaheliselt, panus kunstimaailma arengusse ja regionaalsus. Kõikide nende nüansside kogumina ei ole võimalik lõpuni võrrelda omavahel organisatsioone, mis on oma olemuselt, asukohalt ja tegevusfookuselt unikaalsed. Praegune KuRa komisjon on tegevustoetuste määramisel võtnud arvesse ka varasemate komisjonide ekspertiisi, kus osade tegevustoetuse saajate toetussummat on mingil hetkel põhjendatult tõstetud. Näiteks otsustasime kõikide sellel aastal lisandunud tegevustoetuse saajatele (Tütar galerii, Okapi galerii, ArtDepoo, A-galerii ja Juhan Kuusi Dokfoto Keskus) määrata tegevustoetuse vahemikus 10 000-15 000 eurot.
Kas tegevustoetus 2 000 eur või 5 000 eur on piisav mõju organisatsioonide pikaajalisele tegevusele? Või on tegu sümboolse toetusega näitamaks, et see asutus on maastikule oluline, aga rahastust lihtsalt ei jagu?
Kulka raha eraldamise otsused põhinevad taotluses toodud summadel ja eelarvetel, mis omakorda varieeruvad märkimisväärselt. Kulka ei saa eraldada suuremaid toetusi, kui on taotluses küsitud. Antud näited just sellele viitavadki. Kui organisatsioon küsib toetuseks väikest summat, võib see viidata sellele, et nende põhirahastus tuleb teistest allikatest või siis nende tegevus ei ole nii ulatuslik, mille jaoks suurem toetus oleks vajalik. 22 tegevustoetust saanud kunstiorganisatsiooni taotluste vahemik oli 3 000 eurost 201 860 euroni. Keskmiselt oli KuRa-st tegevustoetust saanud asutuste rahastusprotsent 60.
