Fotokunst on võrreldes vanemate meediumitega alles verinoor ja on maailma suurimates oksjonimajades igapäevaseks kaubaks saanud alles viimastel aastatel. Näiteks maailma suurimal kunstimessil Art Basel pääses foto maaliga võrdsele pinnale alles möödunud 2023. aastal. Koroonaaeg tekitas fotokunsti turul aga tõelise murrangu, üle 10 milljoni dollari ulatuvate hindadega müüdi järjestikku Man Ray “Le Violon d’Ingres” (1924) ja Edward Steicheni “Flatiron” (1904), mis purustasid senised rekordid mäe kõrguselt. Ka madalamates hinnaklassides müüdi suurematel oksjonitel ära enamus töid ja kõik prognoositust kallimalt.
Täna on Eesti fotokunsti turg veel väljakujunemata, mis annab nutikale kogujale suurepärase võimaluse alustamiseks. Eelpool kirjeldatud murrangud ei jää Eesti kunstiturule tulemata nagu on kõigi trendidega kunstimaailmas, kuid avalduvad siin lihtsalt mõnevõrra hiljem.
Moodsa fotokunsti kogumisel on aga võrreldes traditsioonilise maalikunsti ja graafikaga mitmeid eeliseid.
Nii on foto kõige dünaamilisem meedium hõlmates kõike abstraktsioonist hüper-realismini ja unenäolisest tugeva graafilise joonekasutuseni. Teatud mõttes on foto kõikide vanemate meediumite kohtumispunkt. Moodsasse koju kunsti valides sobib foto tihti paremini kui klassikaline maalikunst, lisaks on foto vormistamisel väga palju mänguruumi. Fotot saab raamida väga erineval moel – lisaks tavapärastele lahendustele on suhteliselt hiljuti lisandunud ja koheselt populaarseks saanud kõrgläikevormistused ja sügavad nö. vitriinvormistused, mis kõik annavad teosele väga erineva lõppilme. Võrreldes kuldses raamis klassikalise maaliga on see täiesti teisest maailmast.
Fotot on reeglina on võimalik soetada erinevas suuruses ja tiraažis, mis annab võimaluse alustada kogumist märgatavalt madalamast hinnalävendist, soetades siiski suurepäraste ja kõrgelt tunnustatud autorite töid. Väiksemas formaadis teoseid saab paigutada ka väiksematesse ruumidesse sealjuures kvaliteedis järgi andmata.
Kindlasti soovitan koguda elavate kunstnike loomingut, nendega isiklikult tutvuda ning seekaudu loomingut palju sügavamalt tundma õppida, kuulda ja näha, mis on pildi taga. Nii võib olla võimalik saada osa järgmiste teoste sünnist, sest kunst ei lõppe kunagi vaid pildi raami servas. Samuti on elavate autorite loomingu puhul kõikvõimalikud võltsingud välistatud.
Mida ostmisel silmas pidada?
Autor
Soovitan alati osta ainult kunsti, mis kõnetab ja meeldib. Lisaks võiks vaadata teosest väljapoole, kes on autor inimesena, milline on tema maailmatunnetus ja tõekspidamised. Kunstniku olemus võib pikas perspektiivis töö väärtuse kujunemisel väga suurt rolli mängida. Eriti oluline on see nooremate ja veel mitte laialt tuntud tegijate puhul – autori tuleviku looming ja käitumine on otseselt seotud praeguste tööde väärtuse kujunemisega.
Kontekst ja teema
Teose valimisel tasub kindlasti jälgida, kuhu huvipakkuv foto autori enda loomingu kontekstis paigutub. Kas see on mõne ta tuntud seeria või näituse osa? Kuidas suhestub teos autori loominguga laiemalt ning millisest ajajärgust see pärit on? Mõni autor on tuntud-teatud kindla käekirja või temaatika poolest ning sellest väljaspool olevad fotod võiva olla oluliselt vähem populaarsed. Samuti mängib alati teatavat rolli pildi esteetiline ilu, olgu see nii suhteline kui tahes.
Pilt, mida kogujad ka kodus seinale paneksid (mitte ei viiks pimedasse hoidlasse), leiab alati rohkem ostuhuvililisi.
Signatuur ja sertifikaat
Kui teosed on avatud tiraažiga (open edition) ja signeerimata, siis on tegemist kõige vähem hinnalise klassiga fotokunstis. Elusoleva autori puhul tuleb sellistesse töödesse kriitiliselt suhtuda, kuna meil ei ole aimugi, kui palju neid fotosid maailmas on ja kui palju veel juurde tuleb. Juba lahkunud autori puhul on samuti oht, et teoseid on pärast autori surma lisaks tiražeeritud.
Erandiks on analoogsuurendused, mille valmistamise ajale on võimalik hinnang anda. Vanasti ei olnud paljudel autoritel tiražeerimine ega signeerimine normiks, kuna piltide kvaliteetselt kopeerimine oli ilma autori negatiivita võimatu. Tänaseks on see muutunud ning seetõttu tuleb kindlasti teha eeltööd ja saada vajadusel eksperthinnang, mis annab kinnituse, kas tegu on ajastu originaaliga.
Väga oluline hinnakujundaja on endiselt lisatud signatuur, mistõttu soovitan osta ennekõike signeeritud töid.
Moodsa fotokunsti puhul võib signatuur olla ka ainult töö sertifikaadil, juhul kui autor ei soovi tööd eest poolt signeerida. Tihti on põhjus esteetikas või vormistuses, aga harva ka töö valmistamise tehnilistel põhjustel. Näiteks suuremõõtmeliste tööde puhul valmistatakse fototeos ostjale lähemal, et maandada transpordiriske.
Tasub teada, et signeeritud sertifikaati peetakse signatuuriga samaväärseks. Uue kunsti puhul tuleb tavaliselt sertifikaat signeeritud tööga ka kaasa. Sellel on lisaks teose nimele ja valmimisajale kirjas trükkija ning materjalid, mis peavad tagama tööle säilivuskindluse.
Suurus ja tiraaž
Tiražeerimisel on loomulikult normiks eksklusiivsus – mida väiksem tiraaž seda hinnalisem teos. Foto eksemplari numbritel ei pruugi olla küll nii suurt tähtsust kui graafikas, kus reeglina on hilisemad tõmmised vähem kvaliteetsed. Foto puhul on ideaalis kõik eksemplarid sarnased, kuid reaalsuses see tihti nii ei ole. Näiteks Ansel Adamsi hinnalisematest töödest on teatud ajastu suurendused kümneid kordi kallimad, kuna autor muutis laboris revolutsiooniliselt oma piltide esteetikat ja jättis sellega jälje kunstiajalukku.
Hetkel on üsna moodne teha väikeseid tiraaže – näiteks 3, 5 või 9. Aga on ka kunstnikke, kes valmistavadki ainult ühe eksemplari, mis märgitakse sellisel juhul 1/1. On tavapärane, et kunstnik avab mitmes erinevas suuruses tiraažid ning pärast nende läbimüümist võib avada ka uusi. Sel juhul kehtib kirjutamata seadus, et uute tiraažide avamine ei tohi kahjustada müüdud tööde väärtust.
Viimaseks suundumiseks tiražeerimisel on teha lisaks väiksearvulisele peatiraažile arvukas miniversioon, mida on võimalik müüa fännidele, kellel suure teose ostmiseks vahendeid ei ole.
Selline lahendus on osutunud väga populaarseks ja sellest võidavad kõik. See ei kahjusta peatiraaži hindu, kuid toob foto kogumise juurde palju uut publikut.
Suurendamise/trükkimise aasta
See aspekt mängib ennekõike rolli vanema fotokunsti puhul, kus hinna kujunemisel võib väga suurt rolli mängida konkreetse eksemplari (koopia) vanus. Eriti kui tegu on analoogfotograafiaga. Sellisel juhul võib modernne koopia võrreldes ajastu väljatrükiga (vintage print) maksta kordi vähem.
Digitaalse trüki puhul võib olukord aga hoopis vastupidine olla. Vanem trükk võib olla kehvema kvaliteediga ega pruugi vastata muuseumi kvaliteedis säilivusnormidele, mistõttu on see uuemast trükist odavam ja riskantsem. Elusolevad kunstnikud vahetavad ka töid välja kui mingil põhjusel on nende säilivus problemaatiliseks osutunud. Sellisel juhul antakse uus koopia alati sama tiraažinumbriga ning vana töö hävitatakse.
Galerii ja kogud
Viimase asjana tasub kindlasti jälgida ka fotograafi esindatust – nii galeriides kui ka olulistes kogudes. Kui veel seni vähe tuntud autorit esindab väga prestiižne galerii, kelle eestvedamisel on tema tööd juba saadud mõnda olulisse kogusse, siis võib pea kindel olla, et see kunstniku nimi on juba suurte tähtedega kunstiajalukku raiutud. Tavaliselt on sel hetkel tema tööde hinnad ka oluliselt tõusnud. Kõige põnevam on aga ise talentide avastamine. Selle hetke vastu ei saa miski, kui õnnestub ära tabada mõni noor kunstnik, kelle looming teeb hiljem suure tähelennu.
