Valts Miķelsons ja Indrek Grigor “Wanderlust”

Voronja galerii kuuendat suvehooaega kureerivad Riias resideeruvad kunstiteadlased Valts Miķelsons ja Indrek Grigor, kes toovad galeriisse Eesti, Läti ja Leedu meediakunstnikud. Näitus „Wanderlust” ei keskendu aga nii väga meediale, vaid igihaljale küsimusele, kuidas ja mida inimene maailma kohta teab.

„Miķelsons ja Grigor jätkavad seniste näitustega väljakujunenud traditsiooni, viies kokku kaks vastandlikku kultuuriloolist mõtteviisi, mis Voronjas sümboolselt põrkuvad. Esmalt ajalooline materiaalne pärand – vana kalurimaja paadikuur, mis on muutunud turismihooaega teenindavaks galeriiks. Teiseks virtuaalne informatsioon, mida leidub kõikjal, ka kõige hüljatumates maailma nurkades,“ selgitavad Voronja galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin. Kuuenda hooaja kunstnikud näitavad, et virtuaalne informatsioon asub kõikjal. See muudab nähtavaks materiaalse ajaloo lagunemise, mida Voronja paadikuur sümboolselt kehastab.

Möödunud sajandi keskel tärganud poststrukturalistlik filosoofia seadis kahtluse alla arusaama lõpuni selgest tähendusest, tõest, objektiivsusest ja reaalsusest. Tänapäeval on tõejärgsus juba enesestmõistetav fakt, mille käsitlemine ajakirjanduses ei vaja keeruliste filosoofiliste mõttekäikude lihtsustamist. „Me kõik teame, et uudiseid toodetakse. Küsimus on ainult selles, kas ja millisel määral on tootja pahatahtlik. Tegelikkuse järgi ei näi keegi enam väga igatsevat,“ põhjendab Indrek Grigor teemavalikut ja lisab: „See aga ei tähenda, et inimesed oleksid nüüd materiaalsest maailmast lõplikult võõrdunud. Otse vastupidi: inimeste aheldatus asjade külge kasvab enneolematu kiirusega. Virtuaalsus on lihtsalt uus materiaalse aheldatuse vorm.“

Briti arheoloog Ian Hodder kirjeldab taolisi sõlmpunkte inimkonna arengus kui loomingulisuse hetki, mis lammutavad senini inimeste ja materiaalse maailma vahel püsinud suhete struktuuri, ent kehtestavad kohe ka uue. See ilmneb viisis, kuidas arheoloogias kirjeldatakse inimkultuuri arengut materiaalse kultuuri arengu kaudu: kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg. „Sarnase mudeli alusel räägime me täna infoajastust. Et info võrreldes kivi või rauaga tundub immateriaalne, ei tähenda mitte vastuolu, vaid väljakutset meie senisele arusaamale materiaalsusest,“ lisab Valts Miķelsons.

Näitus „Wanderlust” ei ole enesele seadnud eesmärgiks muuta ühiskonda, küll aga on kuraatorid teadlikud kunsti võimest modelleerida seni tundmatut. Et kuraatorite fookus on meediakunstil, mille keskmes on informatsioon, on loogiline valik, kui eesmärgiks on spekuleerida tuleviku üle.

Valts Mķelsons on Riias elav kunstikriitik ja -kuraator. Alates 2012. aastast töötab ta Riias. Mūkusala kunstisalongis, kus on muuhulgas kureerinud näitused „SPAM” (2015), „Coal Dept” (2016), „Golden Years” and „Porno” (2017), „National Pavilion” (2018). Alates 2014. aastast on ta olnud Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse lugemisgrupi Õhtukool ning selle 2016. aastal käivitatud vabaõhuversiooni Suvekool kaasmoderaator. Ta oli üks 2014. aasta Artishoki Biennaali kriitikutest.

Indrek Grigor on õppinud semiootikat ning kunstiajalugu Tartu Ülikoolis. Töötanud Tartu Kunstimuuseumi foto- ja videokunsti koguhoidjana, ning oli aastatel 2010–2018 Tartu Kunstimaja galerist. Liikudes peamiselt Riia ja Eesti vahel on Grigor hetkel vabakutseline kunstikriitik, tehes kaastöid erinevatele Baltikumi kunstikriitika väljaannetele.

Näitusel osalevad: Taavi Suisalu ja Timo Toots (Eesti), Krišs Salmanis ja Zane Zelmene (Läti) ning Zilvinas Landzbergas ja Dainius Liškevičius (Leedu).