Manfred Dubov ”Rõõmustajad tumedas”

Kas keset katastroofi on võimalik olla õnnelik? Õnn ja katastroof võivad aset leida nii isiklikul, kui ka globaalsel tasandil. Üheks õnne vormiks on kõige põhilisema pärast mitte muretsemine. Katastroofi saab defineerida kui suuremat probleemide hulka ja ressursi nappust sellega toimetulemiseks. Ka pandeemia välisel perioodil on näha, millised on meie põhivajadused. Seega võiks heaolu defineerida läbi turvalise keskonna ning vaimse ja füüsilise tervise olemasolu. Näituse teema võib esmapilgul tunduda surmtõsisena, kuid eksponeeritud maalid on oma olemuselt pigem musta huumori hõngulised ja sisekaemuslikud.

Maal „Rõõmustajad tumedas“ paigutab tegelased tumedasse ruumi, kus nad helendavad. „Tulija“ tegelaskuju on justkui põlenud ja teda ümbritsevad leekidele viitavad värvilaigud või valgussähvatused ning moonutatud ruum. „Laskuja/Tõusja“ naeratab, vaatamata põrgulikule ümbrusele, millest ta väljuda suudab, kuigi füüsiline keha on räsitud. Tema taevas on helge, päike pasitab ja väljavaade edasiseks on olemas isegi surmas. „Ma tulen mitmest kohast korraga“ viitab räsitud tegelastele, kes moodustavad ühtse rühma. Rasketes oludes tullakse kokku ja minnakse edasi. „Rändaja“ on udune kuju, kes otsib tühermaal pidepunkti, olles tõenäoliselt ise loodetav tugipunkt.

Manfred Dubov

Manfred Dubov (1986) on kunstnik ja meedik, kes töötab peamiselt õlimaali tehnikas. Oma loomingus kajastab sisemaailma ja keha ning elukeskkonna seoseid. Dubovi seni mahukaim projekt on aastatel 2008‒2018 mitmete isiknäituste vahendusel vaatajateni jõudnud „Ma tulen mitmest kohast korraga“. Aastal 2016 ilmus Dubovil luulekogu „Täna leitakse kõik üles”, mis nomineeriti Betti Alveri kirjandusauhinnale ja Värske Rõhu luule aastapreemiale. Hetkel töötab Dubov järgmise teoste sarjaga „Rõõmustajad tumedas“, mis keskendub kannatuse ja õnneseisundi seostele. Lisaks loomingulisele tegevusele töötab ta kiirabis intensiivõena.